Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/19/5856497t1h999a.jpg)
Igasugu fitnessi väljakutsed on saamas väga populaarseks ja seda mitte ainult sotsiaalmeedias. Välismaalt on meilegi kohale jõudmas trend läbida ühes jutis 30- kuni 60-päevaseid väljakutseid nii jooksmises, rattasõidus kui teatud kehaosadele keskendunud harjutuste näol ka spordiklubides.
«Sellised väljakutsed on tihtipeale suunatud just algajatele või neile, kes sellist trenni tavaliselt ei tee,» märgib spordiarst Mike Robertson portaalis Women’s Health. «See võib olla raske probleem. Kui sa ei ole viisa aastat rattaga sõitnud ja hakkad ühtäkki pea iga päev spinningus käima, võib see kiire koormuse muutus viia kergesti ületreenimiseni.» Teisisõnu tuleb keha enne harjutada kahe või kolme trenniga nädalas ning alles siis minna üle kuuele või seitsmele trennile nädalas, või sind tabavad kurnatus, nõrkus ja vigastused.
Ka kergemana näivad treeningud nagu jooga või pilates võivad muutuda kahjulikuks, kui neid hakata ühtäkki tegema iga päev. «Kui keha panna pidevalt samasse asendisse ja olukordadesse, hakkab see suure tõenäosusega valutama ja läheb kangeks, mis tõstab tõsiste vigastuste riski.»
Mida on neis väljakutsetes head?
«Perioodiliste väljakutsete suurim pluss on see, et need võivad muuta trenni harjumuseks,» selgitab Robertson. «Ja nagu me teame, on sellest mustrist palju raskem lahti saada, kui mingi tegevus on juba harjumuspäraseks muutunud.»
Peale selle, et lühiajaline väljakutse võib trenni meelitada neid, kes pole end ammu liigutanud, võib spordiklubis käimine ja aktiivsem elustiil muuta neid enesekindlamaks ja julgustada proovima ka midagi muud. Esimesed trennid on alati rasked, sest tihti põetakse mõttetute asjade pärast ja kardetakse, mida teised arvavad. Kui mõni trenn selja taga, on prioriteedid paremini paigas ja saab keskenduda ainult trennile.
Sõltuvalt trennist võib kindlasti ka mingeid muutusi täheldada, mis annab edaspidi trenni tegemiseks motivatsiooni juurde. Iga väljakute edu sõltub aga suuresti ka sellest, mida keegi teeb trenniväliselt: mida ja kui palju sööb, kui palju joob alkoholi, kui kaua magab jne. Kindlasti paraneb aga lihasmälu: «Paljalt ühe harjutuse pidev kordamine aitab sul selles väga osavaks saada,» nendib Robertson. «Harjutamine teeb ikka meistriks. Kui teed alati ühte sama asja, muutud aina efektiivsemaks.»
Perioodiliselt trenniväljakutsed mõjutavad seega positiivselt rohkem suhtumist ja motivatsiooni kui keha, kuid just enamikule ongi just motivatsiooni leidmine trenni tegemiseks kõige raskem. Kui kavatsed mingist väljakutsest osa võtta, siis tee kindlasti põhjalikult sooja ja enne alustamist tee sama trenni kaks või kolm korda nädalas umbes kolm nädalat enne päriselt pihta hakkamist. Kuula oma keha ja kui tunned, et peaksid lõpetama, siis jäta väljakuste katki. Ära lõhu ennast ja jäta üks päev nädalas puhkamiseks.