Väikelapse toitumisest saavad alguse toitumisharjumused kogu eluks

Foto: Vida Press

Mida tervislikum on toitumine imiku- ja väikelapseeas, seda tervem on laps ka hilisemas elus. Väikelapse toitumine sõltub sellest, mida vanemad talle süüa annavad, kuid sellest saavad alguse ka toitumisharjumused kogu eluks.  Laste toitumisharjumistest räägib Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last lähemalt toitumisteadlane dr Mai Maser.

Mitmekülgne toit tagab vajaliku energia, kuid selle kõrval on igas toiduaines veel lisaks olulisi aineid, mida on vaja väga väikeses koguses – need on vitamiinid, mineraalained ja taimsed toitained, mis kuuluvad asendamatute mikrotoitainete hulka. Nendel on organismis mitmesugused ülesanded alates haigustevastasest kaitsest, erinevate toitainete imendumise soodustamisest ja ainevahetuse toetamisest kuni hammaste ja luude terviseni.

Vitamiinidest rääkides on oluline teada, et need ei anna toiduenergiat, kuid neid tuleb pidevalt saada segatoidust, sest vitamiinide varud organismis ei ole väga pikaajalised.

A-vitamiin aitab paljudel organitel areneda, sealjuures ka hammastel ja luukoel ning hoiab organismi kaitsevõimet haiguste vastu, tagab kudede arengu ja silmade kaitse. Teda leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes ning imendumiseks on vaja rasvast keskkonda.

D-vitamiin hoiab luud ja hambad terved. Teda saame loomset päritolu toidust, nagu kala, kalamari, munakollane, maks, või pärm. Kuid kõige paremini toimib nahas paikesekiirguse toimel tekkiv D-vitamiin, mis salvestub maksas ja rasvkoes.

Raud on oluline aneemia vältimiseks ja närvisüsteemi arengu toetamiseks ning normaalseks vaimseks tegutsemiseks, parandab immuunsust ja on vajalik kasvamiseks. Seda saab näiteks punasest lihast, veretoodetest, linnulihast, vähem täisteratoodetest ja rohelistest lehtköögiviljadest.

Jood mõjutab ainevahetust, kasvamist ja arengut ning edendab valkude sünteesi. Seda saab jodeeritud soolast, kalast ning teistest mereandidest, juustust ja munast.

Kui laps toitub mitmekesiselt. tema päevases menüüs on kõikidest soovitatud toidugruppidest toiduaineid ning ta kasvab hästi, siis ei ole vaja talle lisavitamiine pakkuda. Kuigi tasakaalustatud toitumiseks tuleks jälgida toidugruppide osakaalu menüüs, on oluline toite ka toidugrupi siseselt varieerida: süüa erinevaid leibu, puu- ja köögivilju, marju, piimatooteid, erinevate loomade liha, erinevaid kalasid jne. Sealjuures peaks puu- ja köögiviljade, marjade ning teraviljatoodete ja kartuli koguseline osakaal igapäevases toidus olema kõige suurem.

Enamik vitamiine on leitavad mingil määral pea kõikidest toidugruppidest, kuid näiteks vitamiini D ja B12 saab inimorganismile sobival ja kõige paremini omastataval kujul ainult loomset päritolu toitudest.

Kui arvestada eelnevaid soovitusi, saab laps toidust vajalikud vitamiinid kätte ning purgist juurde ei ole neid vaja võtta. Toidust saadavate vitamiinide ületarbimine pole võimalik, kuid ostetavate vitamiinide puhul on selline oht olemas. Vitamiinide ületarbimise esimesteks nähtudeks võivad olla näiteks kõhulahtisus, täpid nahal või üleüldine halb enesetunne.

Toidulisandeid ja vitamiine tasub ikka võtta vaid siis, kui mingil põhjusel toidust neid piisavalt ei saada, ning ka siis eelkõige arsti soovitusel ja tema nõuandeid järgides. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida tuleb lapse esimesel kahel eluaastal anda juurde 10 mg päevas, hiljem aga vastavalt arsti soovitusele.

Kui tavatoit lastele ei meeldi ja nad söövad seda suhteliselt vähe või ei söö kõiki toite, seehulgas aedvilju, siis võib lastele anda vitamiinidega rikastatud toite ja jooke. 1–3-aastastele on müügil väikelapsepiimad, millele on lisatud valku, kaltsiumi, rauda, joodi, D-vitamiini, probiootikume, oomega-3 ja oomega-6 polüküllastumata rasvhappeid. Kõik nimetatud vitamiinid ja toitained on vajalikud väikelapse tervisele, kuid igasuguse toitulisandi võtmine väikelapse menüüsse peab järgima tasakaalustatud toitumise põhimõtteid.