Mida söövad kõhutantsijad?

Kersti Dennis, esinejanimega Amira. Foto: Mari Luud/Õhtuleht

Rahvusvaheliselt tuntud idamaa tantsude juhendaja Kersti Dennis (41) ehk Amira Las Vegasest on saanud teadlikult süües ja holistilist eluviisi järgides üle raskest kroonilisest haigusest. Mida ta siis suhu pistab? 

Kannatasin 15 aastat seedetrakti pärmseenekasvaja all. Mul oli seetõttu krooniline kõhukinnisus. Organismi happelisus ja toksilisus oli muutnud mu näonaha väga halvaks, tekkisid furunklid. Hormonaalsüsteem oli paigast ära, mille tagajärjeks olid PMS, pidev väsimus ja tujukus. Mu seedimine oli väga kehv.

Mulle tundus vastuvõetamatu arsti mõte, et peaksin terve elu lahtistite toel elama. Õigetest toiduvalikutest ei rääkinud mulle tookord keegi.

Loobusin suhkrust ja piimatoodest – kahest nädalast piisas, et saaksin lahtistitest vabaks. Lõplikuks taastumiseks kulus umbes aasta. Näiteks kooliajal ei suutnud ma üldse joosta, nüüd võin joosta paar kilomeetrit nii, et ma ei hingelda.

Amira päevamenüü

Hommikusöök kell 8: täisterakaerahelbepuder marjade ja tilgakese agaavi- või vahtrasiirupiga. Vahel lisan ka linaseemnejahu või chia-seemneid.

Vahepala enne trenni: 2 klaasi rohelist smuutit või värskelt pressitud mahla porgandist, õunast, sellerist, ingverist, küüslaugust ja punapeedist.

Lõunasöök kell 15: päeva kõige suurem toit, mis enamasti on suur salat – spinat, lehtkapsas, kurk, tomat, avokaado, muna, Jaapani sobanuudlid, päevalille- ja kõrvitsaseemned.

Õhtusöök kell 18–19: kuskuss grillitud lõhe või tuunikalaga ning rohelise salatiga. Uskumatult hea on kala juurde grillitud ananass ja suvikõrvits.   

Amira toitumispõhimõtted

• Toit mõjutab meid rohkem, kui me oskame arvata – ka hormonaalselt.
• Alates 2010. aastast olen ma põhiliselt taimetoitlane, kuigi mitte päris hard core. 80 protsenti minu toidust on taimne, aeg-ajalt söön ka kala ja kana.
• Eelistan toiduaineid, mis kasvavad allpool põlvi, ehk tumerohelisi köögivilju ja salatilisi ning juurvilju.
• Söön võimalikult aluselist ja hapnikurikast toitu (rohelist) ning hoidun sellest, mis tekitab organismis liialt happelist keskkonda, näiteks suhkur ja piimatooted. 
• Ma ei loe kaloreid, sest ma ei viitsi ega usu sellesse. Kui toit on täisväärtuslik ning keharakud pole näljas, ei ole selleks ka vajadust.  
• Aeg-ajalt, umbes kaks korda aastas teen ma kuuajalise pausi puuviljade söömises, et profülaktika mõttes hoida kandidoosi (pärmseent) kontrolli all. Pärmseen toitubki peamiselt piimast ja suhkrust, puuviljad aga sisaldavad rohkelt puuviljasuhkrut fruktoosi.
• Olen läbi teinud ka programme, kus 30 päeva ei tarvita üldse soola ega suhkrut. Pärst seda on olemine nii hea ja kerge ning isegi silmanägemine muutuks justkui paremaks.    
• Ma ei tarvita absoluutselt rafineeritud suhkrut, ei komme, kooke, küpsiseid ega šokolaadi. Juba nende nägemine tekitab õlgades värinat. Kord pidin tegema kohvikus halvimatest valikutest parima ning võtsin müsli marjadega. Ilmselgelt sisaldas see müsli aga liiga palju suhkrut – tundsin, kuidas mu kehal hakkas halb.
• Välistan piimatooted (piima, juustud, jäätise jms). Keefiri olen aga menüüsse tagasi võtnud, see on naturaalselt peaaegu laktoosivaba ning sisaldab kasulikke baktereid.
• Ma ei söö poolfabrikaate ega pakendatud toite.     
• Neli tundi enne esinemist ma ei söö, vaid joon ainult vett – nii on mul kergem tantsida. Kui esinemine lõpeb hilja, söön energia taastamiseks veidi, kas või paar ahjukartulit.
• Jälgin, et ka minu kuueaastane laps sööks samade põhimõtete järgi. See toimib – ta pole kunagi haige olnud.

NB! 16 Ameerikas elatud aasta jooksul pole ma söönud mitte ühtegi kiirtoiduhamburgerit. 

Toitumisnõustaja kommentaar: 

Hea ja eeskujulik mõtteviis

 Siret Saarsalu, Nutrilligenti toitumisnõustaja 

 Mulle meeldib Amira mõtteviis. Toitumisega on tõepoolest võimalik tasakaalustada oma hormonaalsüsteemi, parandada naha tervist ja seedimist. Kõikidele tema mainitud probleemidele oleks mõistlik läheneda eelkõige toitumisharjumusi muutes ja Amira on õiges suunas liikunud. Tema päevamenüü näeb väga eeskujulik välja. Ainukese asjana juhiksin tähelepanu agaavisiirupile, mis on viimastel aastatel kaalulangetajate ja tervislikult toitujate hulgas populaarsust kogunud. See on võrreldes teiste magustajatega küll ahvatlevalt väikese glükeemilise indeksiga, kuid sisaldab ka sellevõrra rohkem fruktoosi. Üks tilgake pudru hulgas midagi halba ei tee, aga agaavisiirupile soovitan sellegipoolest eelistada pigem vahtrasiirupit või mahedat mett, mis on väiksema fruktoosi- ja suurema toitainetesisaldusega. Ka puuviljad sobivad toidu magustamiseks paremini.

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2015. aasta juulis. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!