Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Unepuudus on ohtlikum kui toidunappus ehk mis juhtub, kui oled magamata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Kui inimene ärkab hommikul väsinuna, on see märk kehvast unest. Unedefitsiidis organism saab lühikest aega hästi hakkama, kuid pikema aja jooksul suurendab magamatus mitmesuguseid terviseriske.

Öeldakse, et vähese uneajaga harjub...

... kuid nii võib see olla vaid lühikest aega. Näiteks väikeste laste emadel on ööuni küll ärksam, ent kui keha leiab võimaluse puhkamiseks, kasutab ta seda kohe.

On leitud, et inimene on võimeline palju kauem kannatama toidu- kui unepuudust.

Kui magama pikemat aega liiga vähe või kehvema kvaliteediga und, on sellel tugevad negatiivsed mõjud tervisele.

Magatakse vähe, sest ...

...liigselt on häirivaid tööpingeid, igapäevaelu on intensiivne, ümberringi on palju valgust, infomüra, sagimist ja lärmi, vilkuvaid siniseid ekraane ja rahutust hinges.

Sajand tagasi magasid inimesed 1-1,5 tundi kauem kui tänapäeval.

Vajalikud unetunnid

Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas keskmiselt 7,5-8 tundi täisväärtuslikku und. Et keha ja vaim puhkaksid, peab selle aja sisse mahtuma parajas koguses pindmist, sügavat ja unenägude und.  Enesetunnet värskendav mõju on ennekõike sügaval ja unenägude unel.

Magamatust ei mõõdeta vaid unetundidega

Kurnatus on subjektiivne tunne. Kui unefaaside vahekord pole korras või unekvaliteet on muul põhjusel paigast ära, ei piisaks korralikuks väljapuhkamiseks ja 14 tunnisest ööunest.

Need, kes magavad vähe

  • On nõrgema immuunsusega. Uni on kehale kõige loomulikum taastumisvahend. Une immuunsust stimuleerivad omadused on põhjuseks, miks me magame kauem, kui põeme mõnd viirushaigust;
  • Ei saa hästi hakkama igapäevaste toimetustega, sest häirivad väsimus ja unisus;
  • On halva mälu ja tähelepanuvõimega;
  • Ei suuda selgelt mõelda. Üleväsinud aju langeb vastupandamatu unevajaduse rünnaku alla, nii et ta on nõus ohverdama selle eest kõik muu;
  • On kergesti ärrituvad ja tujukad;
  • Kalduvad depressiooni;
  • Võivad vananeda kiiremini;
  • On tõsiste tervisehäirete riskigrupis, millest kõige raskemad on kõrgvererõhktõbi, südame-, ainevahetus-ja psüühikahäired;
  • On ülekaalulisemad, sest ainevahetuslike hormoonide tasakaal on häiritud. Tekib surnud ring, sest ülekaal ei lase ka hästi magada.

Kui kehv ööuni on häirinud inimest mõned nädalad ja abi pole olnud ka päevarutiini muutmisest, piisavast puhkusest, liigsete pingete ja stressi vähendamisest ning magamatus häirib igapäevast toimetulekut, peaks kindlasti minema arsti juurde.

Unisena ei tohi teha...

... midagi vastutusrikast, sest seisund pärast magamata ööd on nagu kerge joove. Samas on magamata autojuht ohtlikum kui joobes juht. Kui joobes juht reageerib ohule võib-olla valesti ja viivitusega, siis roolis uinunud juht ei reageeri üldse.

Kui väsinuna on vaja aktiivne olla... 

... siis energiat taastab kõige paremini värskes õhus viibimine, päevavalgus ja kerge liikumine.

Kofeiin on üks väheseid aineid, mis magamata inimesi turgutab, kuid kehale on see nagu piits väsinud hobusele.

Uinutid ja rahustid...

... ei ole lahendus halvale ööunele. Tabletid on mõeldud lahendama uneprobleemi lühiajaliselt, et inimene jaksaks tegelikule probleemile otsa vaadata ja siis veidi kosununa keskenduda selle lahendamisele. Unemeditsiin otsib halva ööune põhjusi, mitte ei taga und tablettidega.

Artikkel ilmus  esmakordselt Tervis Plussi 2014. aasta aprillis. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles