/nginx/o/2015/10/28/4640111t1h7fe9.jpg)
On täiesti võimalik, et sa oled totaalselt stressis, kuid isegi pole sellest teadlik. Teinekord ei pane sa tähele olulisi sümptomeid, kuid see ei tähenda, et stress su keha ei kurnaks.
Viis stressi ohumärki, mida sa eirad, aga ei tohiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A Plus reastas viis olulist stressisümptomit, mida me teinekord võime isegi mitte tähele panna – aga peaksime.
- Mälukaotus. On tavaline, et tugeva stressi all kannatav inimene kogeb mäluprobleeme. Stress ei lase ajul töötada täisvõimsusel.
- Unehäired. Stressis inimesed kurdavad sageli, et ei puhka välja või on neil probleeme magamajäämise ning öiste sagedaste ärkamistega. See mõjutab tähelepanu- ning töövõimet.
- Nahaprobleemid. Krooniline stress võib väljenduda lööbes, aknes ja muudes ootamatult tekkivates nahaprobleemides.
- Meeleoluhäired. Pikaajaline stress mõjutab inimese tuju ja heaolekut. Stressis inimesed on ärevuses ja närvilised, nende energiatase kõigub. Et asja veel hullemaks ajada, põhjustab stress ka põhjendamatuid nutuhooge.
- Isumuutused. Kuigi mitmed tervisemured võivad väljenduda isumuutustes, on see ka stressi sümptom. Stressis inimesed võivad muuta oma söömisharjumusi, süüa vähem või hoopis liiga palju. Muidugi mõjutab see seedesüsteemi ja muudab dieedi ebatervislikuks.