/nginx/o/2012/02/07/946186t1h8735.jpg)
Kas sa oled osav organiseerija? Oskad hästi läbirääkimisi pidada? Ent sul on raskusi magamisega? See pole mingi üllatus.
Kolm levinud müüti magamise kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sa ei pruugi pidada end idealistiks, kuid paljudel inimestel on une suhtes ebarealistlikud ootused. Meilt küsitakse tihtipeale süütuid küsimusi stiilis «kas sa magasid hästi?», «kas sa oled muidu hea magaja?». Need küsimused eeldavad jaatavat või eitavat vastust, aga need panevad meid mõtlema, et magamine on miski, mida tuleb teha õigesti või üldse mitte. Kui uni pole hea, siis on see ju halb ja halb uni tekitab tunde, et me oleme põrunud, kirjutab Elle.com.
Samuti väidetakse sageli, et me peame magama hästi selleks, et normaalselt funktsioneerida. Sind ootab ees tähtis päev? Maga hästi. Kui ei, siis sa ei suuda kindlasti häid tulemusi saavutada. Sellised kommentaarid panevad meid magamise pärast muret tundma ja tekitavad tunde, et magamine on miski, mida me peame tegema selleks, et edukad olla. See võib omakorda muuta sind magamise pärast murelikuks ja mure tekitab teatavasti füüsilist stressi ega lase uinuda.
Järgnevalt on välja toodud kolm müüti magamise kohta, mis ei lase õhtul uinuda.
1. Müüt: magama peab kindla arvu tunde
Me kõik oleme kuulnud seda, et inimene peaks magama kindla arvu tunde, et välja puhata. Tundub, et peaaegu iga nädal ilmub välja mõni uus uuring, mille kohaselt on selgunud jälle uus number, mitu tundi tuleks magada. Kui me neid tunde täis ei maga, võime minna paksuks, teha autoavarii, langetada halbu otsuseid, haigestuda kergemini, põdeda diabeeti jne.
Need on kahtlemata olulised sõnumid neile, kelle arvates on magamine ajaraisk. Aga sellised juhtnöörid ei ole kasulikud neile, kes kipuvad rangelt reeglitest kinni pidama. Kui uuringuga on kindlaks tehtud, et magada tuleks seitse tundi ja sina magad näiteks kuus tundi, siis võib stressi tekitada surve, et peaksid veel tunnikese voodis veetma. Stressi tõttu võivad sind painata ka ärevus ja unetus, mistõttu magad sa hoopis vähem.
Kui sa uinud kergesti, magad üsna hästi ja tunned hommikul, et oled puhanud, siis ilmselt pole sul tarvis oma unerežiimi muuta. Jälgi oma magamisharjumusi umbes kahe nädala vältel, siis saad aimu, kas kõik on normis.
2. Müüt: terve öö tuleb muretult magada
See, kuidas ja kui palju keegi magab, oleneb inimesest. See saab eriti selgeks siis, kui jagad voodit kellegi teisega. Võib-olla uinud partner kiirelt, kuid sina vähkred 15-20 minutit enne, kui jääd magama. See pole vale, te olete lihtsalt erinevad.
Samuti on normaalne see, kui sa ärkad öö jooksul üles. Enamik inimesi ärkab üles kahe unefaasi vahel. Ärkamine võib sulle meelde jääda, aga ei pruugi. Võib-olla uinud kohe uuesti või oled veidike aega üleval. Selles pole midagi imelikku, ent enamasti tekitab lünklik unerežiim inimestes pahameelt. Pahameel võib omakorda kaasa tuua ärevuse, mis ei lase uuesti uinuda ja tekitab veel suuremaid uneprobleeme.
3. Müüt: kui ma olen väsinud, siis ma ei saa normaalselt tegutseda
Kellelegi ei meeldi väsinud olla, kuid loidus ja väsimustunne ei tähenda veel maailma lõppu. Kuna põhiliselt keskendutakse tootlikkusele ja headele tulemustele, siis üritab igaüks meist teha kõiki ülesandeid nii, et annaks endast lausa 110 protsenti. Me teame, et magamine aitab paremaid tulemusi saavutada, seega me oleme kergelt stressis, kui unest jääb väheks. See stress ei lase meil häid tulemusi saavutada.
Tegelikult on oluline vahe, kas sul esineb unehäireid aeg-ajalt või kannatad sa kroonilise unepuuduse käes. Kui unehäireid esineb vahel harva, siis pole asi kuigi hull ja sa suudad järgmise (töö)päeva siiski üle elada. Kui me aga kinnitame endale, et nigela ööune tõttu ei saa me üht või teist asja teha, siis me valetame. Väsimust võib ette tulla erinevatel põhjustel: stress, veresuhkru kõikumine, meeleolu, isegi ilm võib mõjutada seda, kas oleme väsinud või mitte. Uni tagab selle, et meil oleks järgmisel päeval piisavalt energiat, kuid uni pole kindlasti ainuke asi, millest saab energiat ammutada.
Selle asemel, et endale kinnitada, et halb uni tähendab halba järgmist päeva, tuleta endale meelde kõik korrad, mil sa oled edukalt suutnud toime tulla hoolimata sellest, et pole kuigi kaua maganud. Hoolitse enda eest ja keskendu ülesannetele, mis sind ees ootavad. Tegutsemine parandab energiataset ja meeleolu. Sa ei pruugi tunda end fantastiliselt, kuid sa tuled toime.