Kõige ohtlikumat rasva on ka kõige lihtsam kaotada

Foto: Clara Molden/PA Wire/Press Association Images

Terviseentusiastid unistavad lamedast kõhust, kuid mitte ainult edevusest. Kõhupiirkonda kogunenud rasvapolster on tervisele väga ohtlik.

Keharasv mõjutab tervist erinevalt, sõltuvalt sellest, kuhu see peamiselt koguneb. Suurem osa üleliigsest rasvast, mis on näiteks kätel, jalgadel või istmikul, on subkutaanne, ent kõhurasv on suurema tõenäosusega vistseraalne, kirjutab Hello Healthy.

Subkutaanne ehk nahaalune rasv on käsnjas ja seda saab näpistada. See on lihase ja naha vaheline kiht, mis hoiab keha soojas ja mis toimib kui pehmendav polster, milles talletatakse tagavarakaloreid. Vistseraalne rasv talletab samuti kaloreid, kuid seda ei saa näppude vahele võtta, sest see asub organite vahel ja nende sees. Kuna see on kõhus, pole vistseraalne rasv nii käsnjas ja vetruv kui nahaalune rasv - peale surudes on pigem tunda, et see on kõvem.

Rasv ei ole kõigest kalorite talletaja - see on eluskude, mis mõjutab ka hormoonide tootmist ja vallandumist ning seeläbi organite tööd. Kuna vistseraalne rasv on organite juures, on hormoonide töö häiritud. Kui vistseraalset rasva on rohkem, võib see tõsta halva kolesterooli taset ja vererõhku. Samuti võib see muuta tundlikumaks insuliini suhtes, mis tõstab teise tüübi diabeedi riski. 

Kuidas kahjulikku rasva ära tunda?

Isegi kui sa oled sale, võib sul siiski olla kõhupiirkonnas vistseraalset rasva - peen figuur ei tähenda tingimata, et oled täiesti terve. Kõige täpsemini saab keharasva analüüsida kompuutertomograafia-uuringuga, kuid on ka mõned nipid, kuidas ise umbkaudu aimu saada, mis olukord kõhurasvaga on. 

Õunad ja pirnid. Need kaks puuvilja aitavad visuaalselt paika panna, kuhu rasv su kehal kõige rohkem koguneb. Pirnitüüpi keha puhul on rohkem rasva puusadel, reitel, istmikul. Õunatüüpi kehal on enamik üleliigsest rasvast rinnal ja kõhul, mis viitab ohtlikule vistseraalsele rasvale. See on kiire abinõu nende kahe rasva eristamiseks, aga kindlasti mitte täiuslik meetod.

Kõhuümbermõõt. Kõhuümbermõõdu mõõtmiseks aseta mõõdulint puusakondi kohale, mis peaks olema kohakuti ka nabaga. Rahune ja ole enda vastu aus, ära tõmba kõhtu sisse. Mõõda 2-3 korda, et keskmises mõõdus kindel olla. Meeste kõhuümbermõõt peaks jääma alla 102 cm, naistel alla 89 cm.

Puusa ja vöökoha suhe. Esiteks mõõda kõhuümbermõõt eelneva õpetuse järgi. puusaümbermõõdu mõõtmiseks seisa peegli ette, et leida oma istmiku kõige laiem ümbermõõt. Jaga kõhuümbermõõt puusaümbermõõduga - meestel peaks tulemus jääma alla ühe, naistel alla 0,8.

Tunne oma pere terviseajalugu. Kui sinu vanematel või õdedel-vendadel on olnud insuliiniresistentsust, südamehaigusi või maksa steatoosi, mis pole seotud alkoholi liigtarbimisega, võib olla, et sul ladestub teistest suurema tõenäosusega vistseraalset rasva. Sel juhul tasub kõhurasval eriti hoolsalt silma peal hoida, kuid kuna nende haiguste taust on keeruline, aruta probleemi oma perearstiga.

Vistseraalsest rasvast vabaks

Kui su mõõdud on normaalsed, pole sul tõenäoliselt vaja vistseraalse rasva pärast muret tunda. Keskendu oma kaalulangetuseesmärkidele nii, nagu soovid. 

Kuna vistseraalne rasv on maksale nõnda lähedal, on sellest õnneks enamasti ka kõige lihtsam vabaneda. Pigem on nahaalune rasv see jonnakas tüütus, millest lahti saamiseks peab tõsiselt vaeva nägema. 

«Lihtne» on muidugi suhteline - nagu isegi võid aimata, pole pelgalt kõhulihaste harjutustest mingit kasu, et kõhurasva vähendada. Selleks on vaja muuta kogu elustiili tervislikumaks. 

Ära jälgi ainult kaalu. Kaalulangetamise puhul tasub peale enda iganädalase kaalumise jälgida ka mõõtusid. Peale puusa- ja kõhuümbermõõdu pane iga nädal kirja ka oma kaelaümbermõõt.

Pinguta iga päev 30-60 minutit. Regulaarne vastupidavustreening aitab väga hästi vistseraalse rasva vastu. Hästi sobivad näiteks jooks, rattasõit, aerutamine, ujumine või kepikõnd - tegevused, mis hoiavad pulssi üleval.

Söö mitmekülgselt. Jälgi, et su toidus oleks täisteravilju, värskeid puu- ja aedvilju ja lahjat valku. Kaalu ei tohiks langetada liiga palju lühikese aja jooksul, tervislik kaalulangus on umbes pool kuni üks kilo nädalas. Kindlasti väldi suhkru ja alkoholi tarbimist, sest need on ühed suurimad vistseraalse rasva põhjustajad.

Maga rohkem, stressa vähem. Lihtsam öelda, kui teha, kuid selleks, et füüsilise poole eest hoolitseda, peab ka vaim terve olema. Unehäired ja stress võivad saboteerida su kaalulangetuspüüdlusi ja tervist, mistõttu peaksid esmajärjekorras võtma tähelepanu alla korraliku ööune saavutamise. Stressi maandamise tehnikatest on populaarsed näiteks mediteerimine ja jooga. Ära unusta, et puhkust pole vaja vaid tervise, vaid ka üldise meelerahu ja sinu õnnetunde jaoks.