Uue aasta viis suurimat fitnessitrendi

Foto: SCANPIX

Iga aasta on oma näoga ja küllap oled märganud, et ka treeningmaailma mõjutavad omad trendid. Health uuris lähemalt, millised fitnesstrendid on jõulisemalt esile tungimas ja 2015. aastal võimust võtavad.

Jõutreening oma keharaskusega

Ameerika spordimeditsiini kõrgkool tegi üle 3000 eksperdi seas küsitluse, millest selgus, et üha popimaks on muutunud harjutused, mis põhinevad inimese oma keharaskusel. «Pange tähele, et see muutub veelgi levinumaks ja imbub igale poole, nii grupi- kui personaaltreeningutes,» sõnas Equinoxi fitnessosakonna direktor Carol Espel, kelle sõnul muutuvad popimaks välijõusaalid, läbimõeldud võimlemine ja treeningsaalid, kus pole jalus tarbetuid treeningmasinaid. Teisisõnu võidavad taas need, kes pole vaevunud ostma kulukaid treeningvahendeid, sest vormi saab ka kükkide, väljaastete, kätekõverduste ja muu taolisega.

HIIT

HIIT ehk kõrge intensiivsusega intervalltreening on kardiotreeningu vorm, kus lühiajalised ja väga intensiivsed harjutused on vaheldumisi aktiivsete puhkehetkedega. Eelmainitud uuringu järgi oli HIIT 2013. aastal isegi fitnesstrendide esikohal ning langes käesoleval aastal teisele kohale. Siiski on kindel, et see on jätkuvalt popp ja palju on neid, kes pole seda veel proovinud. Peamine põhjus on see, et HIIT on väga tõhus. Lisaks on palju neid, kes eelistavad teha trenni lühema aja jooksul, isegi kui siis peab rohkem pingutama.

Sisetreeningud jooksulindil

Jätkuvalt muutuvad üha populaarsemaks butiigilaadsed spordistuudiod, mis on keskendunud vaid ühele erilisele trennile – näiteks veealusele spinningule või batuuditreeningule. Neist kõige menukam on grupis jooksulintidel jooksmine. Kuigi paljudele jooksulint ei meeldi, on see treening siiski kasulik, sest rühmatreeningus tekib meeskonnavaim ja nõnda saavad oma jooksutehnikat parandada ka need, kellele jooks väga ei meeldi. Treeneri õpetusel tehakse ka erinevaid harjutusi, mis on väga tõhusad.

«Fitnessis valitseb trend pöörduda üha rohkem lihtsuse poole ja jooks on kõige vanem treeningmeetod,» kommenteeris Mile High jooksuklubi treener Andia Winslow. «Siseruumis jooksulindil treenides on osalised kontrollitud ja väljakutseid esitavas keskkonnas, kus neil on võimalik sõltumata treeningtasemest teistega sammu pidada. Kuna masinad on head, avaldub jooksjate liigestele ja kõõlustele vähem survet ning nad saavad rahus keskenduda ettenähtud treeningu intensiivsusele.»

Tähelepanu taastumisel

Intensiivsed treeningud on küll toredad, kuid nendega ei tohi liialdada. Ületreenimise tagajärjel on suurem oht end vigastada, mistõttu on taastumine hädavajalik. Ka spordiklubid on sellele rohkem tähelepanu pööramas ja leiavad võimalusi, kuidas selle pealt raha teenida. Näiteks saab osa võtta taastavatest joogatundidest ja teistest taolistest teenustest, mille saab  lisada kliendi treeningplaani.

Digitaalsed seadmed ja tehnilised abivahendid

See ei üllata tõenäoliselt kedagi, et tehnika pealetung mõjutab järjest rohkem ka seda, kuidas me trenni teeme. Nutikaid seadmeid liikumise ja toitumise jälgimiseks ilmub müügile nagu seeni pärast vihma. Ainuüksi Nike’i jooksuäpi on endale alla laadinud üle 9 miljoni naise, kuid see on vaid üks ettevõte, üks äpp. Teisi samalaadseid (ja palju populaarsemaid) rakendusi on küll ja veel. Pole ka ime, sest oma tulemuste üle arve pidamine mõjub inspireerivalt ja pakub palju tuge. Lisaks on neid, keda motiveerib pisikese taskutreeneri sotsiaalne aspekt.

Tuleval aastal tuleb müügile veelgi paremaid seadmeid, mille abil saab inimene jälgida kogu oma liikumist, toitumist, uneharjumusi ja muudki. Tuleb vaid ise otsustada, millised andmed on üldse olulised, sest päris liiale minna ka ei maksaks.