Koolis või tööl on järjest lähemale jõudmas ülesannete tähtajad, ülemus karjub su peale, oled surmväsinud ja hilined tööle või kooli ning just enne tähtsat üritust ilmub sinu näole, üllatus-üllatus, uus «külaline».
Kas stress mõjutab meie ilurutiini?
6. jaanuar 2013, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me kõik tajume mingil määral stressi, kuid küsimus on selles, kas see põhjustab meile või meie nahale rohkem kahju kui tavaliselt. Kui väike adrenaliinisüst aitab meil lõpetada ruttu tööülesande, siis liiga palju stressi võib olla kahjulik meie organismile – see põhjustab juuste väljalangust, kaalutõusu, ekseemi, juustelangust ning kahvatut jume, kirjutab ilu- ja moeportaal stilist.ee.
Doktorikraadiga psühholoogid Ari Novick ja Michael Breus rääkisid, mida teeb stress meie organismiga ning kuidas sellega võidelda.
«Kõige tavalisemad stressi põhjustajad on töö, perekond, abielu ja suhted, aja planeerimine, rahaline olukord, eesmärkide mittesaavutamine ja endas pettumine,» selgitas Novick. Korra mõjutatuna, võivad need stressisümptomid ilmneda nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt.
«Füüsiliselt võib stress põhjustada korralikke terviseprobleeme,» ütles Novick. «See on otseselt seotud südameatakiga, immuunsusüsteemi puuduste, diabeedi, ekseemi, haavandite ja kaalutõusuga. Vaimselt võib see põhjustada depressiooni ja ärevust, motivatsioonipuudust, viha, närvilisust, tujude kõikumisi ja viivitust.»
Ka unepuudus on suur stressipõhjustaja. Ilma piisava uneta võib stressi tase tõusta väga kõrgele, mille tulemuseks on ebaühtlane nahk, tuhm jume, tumedad silmaalused ning kaalutõus. «Magamatus põhjustab muutuse inimese stressihormoonides,» sõnas Breus.
Aga selle asemel, et lasta sel nõiaringil kesta, õpi oma stressi kontrolli all hoidma. Stressi haldamisega kaasneb stabiilne rütm füüsilistes muutustes – trenn, õige toitumine ja uni. Aga kumav, pingevaba nahk ja stressivaba elu tulevad ka tervislikust mõtteviisist.
«Üldiselt ei dikteeri meie reageeringut mitte situatsioon ise, aga pigem meie taju stressirohkest juhtumist,» selgitas Novick, «pool võitlusest on õppida muutma oma mõtteviisi.» Ümbritse end positiivse sotsiaalse toetusega, paranda oma sisemist dialoogi endaga ja omasta mõni taktika, kuidas paremini toime tulla oma ajaga.
Kas sinul on stress kontrolli all?