Kuidas avada end naudingutele ja lasta elul täie hooga läbi oma keha voolata? Inna Inanna intervjueeris terviseajakirja Üks augusti/septembrinumbris suhte- ja seksuaaltreener Andrew Barnes’i.
Seksuaalsustreener: me punnime sageli liigsuurele mõnule vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheliselt tunnustatud suhte- ja seksuaalsustreener Andrew Barnes külastas maikuus Eestit ja pidas loengu naiste ejakulatsioonist ja seminari energiaorgasmist. Siit suundus ta Moskvasse, kus avas suhete alateadvuslikke aspekte, ja Norrasse, kus keskendus tantristlikule kehakaitsete vabastamise meetodile.
Kehatöö ja naiste seksuaalsuse eksperdina aitab Andrew ühendada vaimse kasvu, teadliku suhtlemise ja seksuaalsuse. Järgnev on väljavõte pikemast intervjuust, mis leidis aset pärast seminari, ühe ta eraseanssidega täispikitud päeva lõpus.
Räägime kannatusest ja naudingust. Me oleme üles kasvanud kultuuriruumis, kus au sees on vaev ja raske töö. Sellest johtuvalt võib segadust tekitada küsimus, kui palju naudingut oleme me valmis vastu võtma?
AB: Mulle näib, et peaksime endalt küsima: kui palju naudingut me oma ellu lubada soovime? Kui suurel hulgal rõõmu ja armastust oleme valmis vastu võtma, kui palju orgasme saama? Sest suur osa meist on väga tublid oma kogemuse talumisel ja hirmude taasloomisel. Ent kui paljud on tegelikult saavutanud igapäevase osavuse kaunite ja joovastavate elukogemuste tekitamisel?
Me punnime sisimas sageli liigsuurele mõnule vastu, kuna oleme ühiskondlikult programmeeritud nägema naudinguis ohtu. Religioon on väitnud, et naudingud ja kehaga seonduv on patt ning vaimsusega seondub kannatamine. Neid uskumustesüsteeme on mõistlik endas vaidlustada.
Meil tuleks pidevalt kultiveerida jaatavat suhtumist ilusse, armastusse, naudinguisse. Lõpetada õudukate vaatamine ning keskenduda oma igapäevaelus rõõmule ja joovastusele. Saagu sellest meie elu teema ning lakakem tagumast hirmutrummi.
Öeldes naudingule jaa, kasvatame oma võimekust seda rohkem vastu võtta. Siit ka energiaorgasmi kasulikkus – see treenib närvisüsteemi, suurendades meie võimet hoida oma kehas naudingut ja kogeda seda kauem, saavutades orgastilisi seisundeid, mis võivad kesta tunde.
Lisaks võrratule tundele on sel tohutu mõju meie igapäevaelule, kuna meie rakkude vibratsioonitase tõuseb. Kõik on olemuselt energia, ka meie rakud, ja seda iseloomustab teatud sagedus.
Kui teeme igapäevaselt vastumeelset tööd või muul viisil end millekski sunnime, siis aeglustab see märgatavalt meie energiavõnkesagedust, mistõttu tõmbame ligi sarnaseid kogemusi. Nii on raske kogeda pikemaajalist naudingut.
Kui me aga arendame endas naudingu hoidmise võimet, kerkib keharakkude võnkesagedus ning selle tulemusel muutub ka meie suhtlemisviis elu ja ümbritsevate inimestega. Meie võnge on justkui keel. Tõsta oma sagedust ning su suhe maailma ja inimestega nihkub uuele tasandile – nad hakkavad käituma sinu suhtes teisiti.
Energiaorgasmi seansid on võnkesageduse tõstmiseks väga efektiivsed, sest need tuginevad naudingule.
Kui palju isikliku arengu kursustest või teraapiatest põhineb valul või minevikuemotsioonide füüsilisel väljaelamisel, nutul? Õige – palju. Mõnikord on see tarvilik, ometi on just õndsuseseisund ülimalt tervendav ja väestav.
See on ilusaim tervenemine, mis võib silmapilguga ümber lülitada kogu närvisüsteemi ja tuua inimese olemisseisundisse, mis on täielikult praeguse hetke keskne. Maagia ja rahu ongi vaid käesolevas hetkes. Minevikukesksus loob kehas hirmu, tulevikuaeg murelikkust. Ainus võimalus rahulolu kogemiseks on siin ja praegu.
Kõnelete naise eesnäärmest ja ejakulatsioonist, teisalt aga nii meestes kui ka naistes eksisteerivast nais- ja meesalgest. Tundub, et oleme oma arusaamistes lõpuks küpsemas sinnamaani, et mehed ja naised on tegelikult kaunis sarnased. Et meie androgüünne vaimne olemus avaldub tegelikult ka meie füüsilisel tasandil.
AB: Nii see on, kuigi meile on maast madalast õpetatud, et naised ja mehed on väga erinevad. Meile on räägitud, et mehed on seksuaalses mõttes lihtsakoelised ning naised oma seksuaalsuses komplitseeritud ja salapärased. Mina seda ei usu.
Ma arvan, et naised ja mehed on äärmiselt sarnased ning meie kehad toimivad suuresti ühtmoodi. Loomulikult on ka erinevusi, ent meil tuleb mõista, et pärineme kultuurist, mis õpetab meid otsima pigem erinevusi kui sarnasusi. Ja seda kõiges.
Tagajärjeks on see, et kui mehed ja naised loovad suhte, pole neil aimugi, mida teine mõtleb või tunneb. Kui aga eemaldada ühiskondlikult loodud soorollid, näiteks et tüdrukud kannavad roosat ja poisid sinist, juuste pikkusesse puutuv jms, ning kui me oleme lihtsalt kaks teineteise vastas seisvat inimest, siis torkavad silma olulised sarnasused. Seda nii füüsilises kui ka emotsionaalses plaanis.
Me kõik soovime armastust – see on kõige põhilisem. Me ihkame lähedust ja haavatavust, kuid meie minevikukogemused on meid kehatundest eemaldanud ja see paneb meid käituma viisil, mis meile seda kogemust ei võimalda, kuna oleme seda oma elus kartma hakanud.
Kui paljud meist pelgavad intiimsust, hoiduvad enda haavatavuse näitamisest ega ole teisega avatud ja ausad? Just need on suhte pärlid, mida oleme õppinud kartma. Ja see puudutab nii mehi kui ka naisi. Me ihkame armastust, ka seksuaalses mõttes.
Kui õpime mõistma naise seksuaalsust, siis kogu keerulisus haihtub – kogu naise keha puudutav salapära lakkab olemast. Ma olen olnud orgasmitreener ja viinud aastaid läbi naiste seksuaalsust puudutavaid ritriite.
See on kaotanud järk-järgult kogu komplitseerituse ja salapära ning arenenud sinnamaani, kus ma võin öelda, et naise seksuaalsus on väga lihtne.
Meie ühiskond käsitleb naiste seksuaalsust viisil, mis ei toeta selle mõistmist. Võtkem või orgasmi puudutav. Naised tulevad täna minu juurde rääkides, et nad kogevad ainult kliitororgasmi, aga sooviksid kogeda ka tupe-, emakakaela või kogu keha orgasmi. Ma aga eelistan vaatevinklit, et mida enam on naine valmis olema avatud ja haavatav, mida vähem ta end kontrollib, seda enam ta seksuaalselt erutub ning seda enam on tema keha orgasmi kaasa haaratud.
Sama on ka vastupidi – kui naine ei soovi loobuda kontrollist või olla haavatav, siis piirab ta enda seksuaalset erutumist ja seda väiksem osa tema kehast orgasmi kogeb. Kuni sinnamaani, et naine oskab unistada ainuüksi kliitororgasmist.
Kui nihutame oma vaatenurka seksuaalsusele, siis muutub kõik väga lihtsaks. Kui naine tuleb mu seansile orgasmi puudutava probleemiga, siis kohe, kui ta vabaneb kontrollisoovist, häbist oma seksuaalsuse pärast, tunnistades selle oma sünnipäraseks õiguseks, ja tunneb end piisavalt turvaliselt, et olla haavatav, on tal võimalik kogeda üht või mitut orgasmi.
Ta võib ejakuleerida või teha mida iganes ning lähtuvalt tema valikust osaleb kogemuses ka vastav osa tema kehast. See on mehega äärmiselt sarnane. Meil on tarvis vaid lihtsustada oma arusaamu – laskuda peast tagasi kehasse, sest keha tasandil on kõik väga lihtne.