Juba pikka aega oletavad psühholoogid, et kõige mõjukamad isendid on need, kel on kõige rohkem suhteid ja sidemeid. Paraku on selle väite paikapidavust raske kontrollida.
Kes sobib juhiks?
2. juuli 2012, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsseli Vaba Ülikooli uurija Cedric Sueur otsustas oletust testida ahvidel. Ta jälgis viie jooksul Strasbourgi primaatide uurimiskeskuses elavaid makaake, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Teadlast huvitasid loomade omavahelised suhted ning see, mil moel jõuavad karja otsused uude piirkonda liikumise kohta kõikide pärdikuteni.
Selgus, et makaakide karjas saab juhiks see ahv, kelle on kõige rohkem sõpru ja liitlasi. Oma lähimatele kaaslastele allusid ahvid meelsasti.
Lisaks on seltsivast pealikust kasu kogu rühmale. Kui mõni karjaliige avastab midagi olulist, saab ka juht sellest peatselt teada ning langetab info abil parima otsuse.
Sueur ja tema kaastöölised avaldasid tulemused ajakirjas Complex System Society Proceedings.
Samasuguseid seaduspärasid otsivad teadlased ka inimühiskonnast. Meil on suhtevõrgustikud veel keerukamad.
Hiljutine Facebooki kasutajate uuring näitas, et inimeste mõjukuse hindamisel peab arvestama nende vanuse, soo ja lähisuhetega.
New Yorgi ülikooli teadlased jälgisid Facebookis filmide hindamiseks mõeldud tarkvara levimist, kui kasutajad seda üksteisele soovitasid.
Selgus, et meeste arvamusega arvestatakse tavaliselt rohkem, kuid naised ei allu mõjutamisele nii kergesti kui mehed.
Naistel pole mõju sookaaslaste üle, kuid nad suudavad muuta meeste arvamust.
Üle 30-aastastel on oma tuttavate hulgas rohkem mõjuvõimu kui alla 18-aastastel.