Niimoodi trenni tehes ei saa sa vaid saledaks, vaid ka õnnelikuks

Foto: Shutterstock

Me teame juba, et liikumine on kasulik kehale, kuid see on hädavajalik ka vaimsele tervisele. Ometigi käsitlevad paljud neid endiselt eraldiseisvate eesmärkidena, mitte ühe terviku osadena.

Liiga tihti keskendub trenn vaid füüsisele – põletada kaloreid, kasvatada jõudu või parandada painduvust. Uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus leevendab ärevuse ja depressiooni sümptomeid, parandab kognitiivseid võimeid ning tõstab une kvaliteeti, kuid mitte iga liikumine ei toimi samamoodi.

Kui surud end intensiivsest trennist läbi, kuid pole vaimus kohal, ei anna see samu eeliseid nagu teadlik liikumine. Aju ja keha on närvisüsteemi kaudu tugevalt seotud. Selle ühenduse keskne osa on vagusnärv, mis ulatub ajust soolestikku ning mõjutab pulssi, seedimist, meeleolu ja emotsionaalset tasakaalu.