Tänu soolestiku mikroobidele võivad kaks identset täiskasvanud kaksikut olla täiesti erinevas kaalus. Need tegelased elavad sügaval soolestikus ja mida rohkem neid on, seda kõhnem sa tõenäoliselt oled, sest nemadki ei ütle mõnusast einest ära. Mida vähem mikroobe su soolestikus on, seda rohkem kaloreid sa tõenäoliselt iga toidukorraga omastad.
Suure kondiga ei pruugi ju keegi olla, kuid kehakaalul on kindlasti geneetiline tegur. Lausa kuni 70 protsenti kaalust võib olla määratud geenidega, sest need mõjutavad ainevahetust, kuhu rasv koguneb ja mis kõige tähtsam – söögiisu. Kui ikka kõht kipub kergesti tühjaks minema, siis mida siin öelda «lihtsalt söö tervislikult ja tee trenni ja küll kaal langeb». Tervislik toit ei võrdu ilmtingimata kalorivaene toit.
Jah, loeb see, kui palju kaloreid päeva peale kokku tuleb, aga oma tõetera selles ütluses on, et hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök jäta vaenlasele. Kehal on hilja õhtul toitu raskem seedida, nii et kui sööd enamiku päevastest kaloritest õhtuti, on sul suurem risk juurde võtta või oma kaalulangetuse püüdlustele vesi peale tõmmata.
Allavõtmiseks võib olla vajalik oma aju pisut petta. Näiteks tuleb kasuks, kui sa ei osta koju maiustusi ja krõpse, sest nende olemasolu korral sööd neid tõenäolisemalt. Samuti on levinud soovitus süüa väiksemalt taldrikult, et ajule jääks mulje, et sa sõid terve taldrikutäie toitu ära.
Meie isud on suuresti hormoonide mõjutada ja nende kontrollimiseks ei saa kuigi palju ära teha. Küllap on igaüks kell pool kümme õhtul enne päevi läbi sajandi lumetormi poe poole kapanud, sest vajadus šokolaadi järele on lihtsalt nii kõikehõlmav.