:format(webp)/nginx/o/2024/04/04/15982497t1h7308.jpg)
On normaalne, et meie meel ja keha muutuvad vananedes. Mõned neist muutustest on tingitud geneetikast, kuid mõnda mõjutab meie keskkond ja kuidas me aega veedame. Allpool on kirjas seitse igapäevast harjumust, mistõttu aju liiga vara vananeb.
7 igapäevast harjumust, mis teevad su aju enneaegu vanaks
1. Sa ei suhtle piisavalt
Meie aju tervis sõltub väga palju suhtlusest. Mida vähem sotsiaalselt aktiivne on inimene, seda rohkem kaotab ta hallollust – aju välimist kihti, mis töötleb teavet. Üksindus rikub nii tuju kui ka ajutegevust. On leitud seos depressiooni ja dementsusriski vahel.
Aju säilib paremini neil, kel on tugevad sidemed kogukonnaga. Suhtlemine sõna otseses mõtted muudab aju, luues uusi teid ajurakkude vahel ja aidates ajul aktiivsena püsida. Kellegi poole pöördumine võib tunduda hirmutav, eriti kui te pole mõnda aega rääkinud. Kuid astudes mugavustsoonist välja öeldes sõbrale, aga see on seda väärt.
2. Elad rutiinset elu
Inimesed on oma harjumuste ohvrid ning peavad enamasti kinni samast ajakavast: ärkame üles, lähme tööle, kodune õhtu teleri või arvuti ees. Kuid vaimselt stimuleerivad harjutused on olulised, et aju püsiks terav ja nooruslik.
Need tegevused võivad olla sama lihtsad kui hommikukohvi kõrvale ristsõna koostamine, aga võid ka minna kaugemale ja õppida mõnd keelt, pilli, akvarellidega maalima või uut mängu mängima.
3. Oled kogu aeg stressis
Me hoiame stressi ja ärevust sügaval oma kehas, alates pinges õlgadest kuni sõlmedeni kõhus. Krooniline stress tapab ajurakke ja kahandab aju osa, mis vastutab mälu ja õppimise eest.
Vähem stressi on palju lihtsam öelda kui teha, kuid selle leevendamiseks on väikseid nippe, nagu hingamisharjutused, päeviku pidamine, puhkamine.
4. Sa ei söö tasakaalustatult
Toit mõjutab meie aju tervist kogu elu. Täielikult tasakaalustatult toituda pole alati lihtne, kuid proovi integreerida ajutoitu igasse oma söögikorda. Need on oomega-3-rasvhapete rikkad toidud, nagu oliiviõli, pähklid, lehtköögiviljad, kala, sojaoad ja linaseemned, mis parandavad mälu, õppimisvõimet ja verevoolu ajus.
5. Magad kehvasti
Keskmine täiskasvanu vajab öösel seitse-kaheksa tundi und, et olla puhanud ja tulla päevaga toime, kuid vähesed meist magavad piisavalt. See aga halvendab mälu, probleemide lahendamise võimet ja arutlusoskust. Mida kauem su uni häiritud on, seda suurem on tõenäosus, et aju vananeb enneaegu. Pikas perspektiivis võib ebakvaliteetne uni suurendada ka dementsusriski.
6. Sa ei liiguta ennast
Keha liigutamine, kasvõi natukene iga päev, suurendab verevoolu ajus ja vähendab stressi. Trenn ei pea olema tohutu intensiivne, et mõjuda ajule positiivselt. Tõuse istuvat tööd tehes aeg-ajalt püsti ja siruta end. Sinu aju ja keha tänavad sind.
7. Sa ei lõbutse
Ajul on vaja, et sul oleks lõbus – see vähendab dementsusriski. Enda liiga tõsiselt võtmine tõstab stressitaset hüppeliselt, kuid lõbutsemine hoiab vaimu noore ja ärksa, kirjutab YourTango.