Haapsalu kuulsaim naine on kahtlemata Valge Daam. Kes on aga teda näinud? Isegi täpselt õigel hetkel õiget akent silmitsedes jääb asi tihtipeale kusagile soovmõtlemise ja tegelikkuse vahepeale hõljuma – oli ta siis nüüd seal või mulle ainult näis nii? Kunstnik Katta II Grüner otsustas legendaarse daami kõigile nähtavaks teha.
2 GALERIID ⟩ Haapsalu kuulus Valge Daam ilmutas end Riias
Kunstnik Katta II Grüneri silmis on Haapsalu nagu väike romantiline võlulinnake. «Kummituslik kaunis Valge Daam, kelle legend elab siiamaani, loob linnale ainulaadset romantikat ja annab nukraid noote,» usub kunstnik. Valgel Daamil on aga vaid üks viga: teda on keeruline näha. Katta II Grüner otsustas, et maalib selle müstilise naisterahva paigale, et see mõnd kuuvalgust katva pilve tõttu põgeneda ei saaks.
Katta II Grüneri uus näitus «Valge Daam – sa olid, et jääda» avati Villa Fannyhofis Haapsalus aadressil Posti 20. Näitus on pühendatud kunstniku sünnilinnale Haapsalule. See on esimene näitus näituste sarjast «Valge Daam». Teine näitus samast sarjast on alates maist avatud Riia Galerii restoranis Niklāvs (Lätis), kolmas hotellis Old Hapsal (Eestis) alates juunist. Iga näitus tuleb omanäoline ja pakub uusi emotsioone.
«VALGE DAAMI» NÄITUSESARI
Aprilli lõpul avati kunstnik Katta II Grüneri maalinäitus Riia Draugi hotelli galerii restoranis Niklāvs.
Restoran on saanud nime Läti kuulsa kunstniku Niklāvs Strunke järgi. Niklāvs Strunke (1894–1966) oli Läti silmapaistvamaid ja säravamaid kunstnikke, kes on tänaseni üks suuremaid Läti legende kultuuriloos. Strunke oli maalikunstnik, graafik, raamatukujundaja, disainer ja teatrikunstnik, kes tõi julgelt modernse lavakujunduse põhimõtted Läti teatrisse. Tema teosed võluvad tänaseni erilise lummuse ja vormikeelega.
Näitust «Valge Daam – sa olid, et jääda» saab näha:
- Riia Hestia Draugi hotelli galerii restoranis Niklāvs, Mārstaļu iela 3. Avatud: mai–august 2023;
- Haapsalus Villa Fannyofis, Posti 20. Avatud: aprill–august 2023;
- Haapsalus hotellis Old Hapsal Hotel, Lahe 11. Avatud: juuli–detsember 2023.
Näitust toetab Haapsalu linn.
Katta II Grüner on tänaseni jäänud suureks Haapsalu fänniks. «Haapsalu on väga eriline ja seda muinasjuttu kannavad endas ka selle linna elanikud,» räägib kunstnik. «Lahel liuglevad pardid ja luiged, siinsed puud ja põõsad sosistavad tuules, meretuuled aga lausa laulavad. Metsa vahetu puudutus, metskitse arglik pilk ja jäneste vallatud tantsusammud, flirtivad liblikad, usinad mesilased. Kohalike unistused, puhkajate naer. See kõik kokku on Haapsalu.»
Katta II Grüneri näitus «Valge Daam – sa olid, et jääda»
Avatud Haapsalus Villa Fannyhofis aadressil Posti 20.
Uksed avatud kõigile.
Katta II Grüneri näituse avamise after party toimus Mari disainipesas Karja 6. Vaata suurt galeriid ja rõõmsaid värvilisi külalisi. Kohal oli Haapsalu loominguline rahvas.
Katta II Grüneri kunstikeel on uusnaivism, mida mõjutavad kubism, art deco, popkunst ja romantism. Tööd saavad inspiratsiooni loodusest ning inimese ja looduse omavahelistest suhetest. Grüner annab traditsioone edasi kunstilise keele kaudu, jäädvustab ühiskonna tundeid ja hetkeolukordi uusnaivismi ja muinasjutuvõtmes.
Sind võiks huvitada ka: EESTI PARIM FILMINÄITLEJA | Maarja Johanna Mägi: rollis tõesti armun inimesse, kellega koos mängin
Vaata ka galeriid näituse avamisest Haapsalus.
Naivism ja uusnaivism
Milles seisneb naivismi võlu? See kunstistiil tähtsustab inimlikke tundeid ja eelistab lihtsaid vahendeid, et neid võimalikult suure emotsionaalse laenguga edasi anda. Eelistatud on puhtad toonid, lihtsustatud vormikeel ja perspektiiv, lapselik ja elujaatav esteetika.
Naivistlikud maalid võivad kujutada portreesid ja figuure, igapäevaelu stseene, loodust või fantaasiamaailmu. Sageli on kujutatud inimesed lihtsustatud just autorile omases isikupärases laadis. Mõned tuntumad naivistid maailmast:
Henri Rousseau (1844–1910) – Prantsuse kunstnik, üks varajasi naivistliku stiili esindajaid, kelle loomingut mõjutasid kohalik loodus ning folkloor.
Grandma Moses (1860–1961) – Ameerika kunstnik, kes hakkas maalima alles 70-aastasena ja kes sai tuntuks oma realistlike maalide poolest, mis kujutavad igapäevaelu maalilisel ja lapsemeelsel moel.
Ivan Generalić (1914–1992) – Horvaatia kunstnik, kelle loomingut iseloomustavad detailitäpsus, traditsioonilised motiivid ja maalilisus.
Nikifor Krynicki (1895–1968) – Poola kunstnik, kes tõusis kuulsusele alles pärast oma surma ning kelle maalid kujutavad rahvalikke motiive ning rikkalikke värvikombinatsioone.
Keiichi Tanaami (sündinud 1936) – Jaapani kunstnik, kes on tuntud oma värviküllaste ja fantaasiarikaste maalide poolest, mis kombineerivad kohalikke kultuurielemente popkultuuri ikoonidega. Keiichi on nüüd 86-aastane ning tegutseb kunsti vallas tänaseni, tema töid liigitatakse ka popi alla.
Paul Kondas (1900–1985) – Eesti naivistlik maalikunstnik. Ta õppis Tartu Ülikoolis hoopis õigusteadust ja kaubandust ning töötas õpetajana. Suurem osa tema maalidest sündis pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust.
Naivismi kui kunstiliikumise juured ulatuvad tagasi eksperimenteerivasse 19. sajandi lõppu ning stiili uusi puhanguid eri paigus ja eri perioodidel võib uusnaivismiks nimetada.
Naivistid on küllalt sageli iseõppijad, kellel pole professionaalset kunstiharidust. Värvireeglid, kompositsioonireeglid, valgus-vari ja proportsioonid ei piira nende loomingut sageli lihtsal põhjusel, et autor polegi neist distsipliinidest teadlik. Kuid on ka naiviste, kellel on kunstiharidus, aga kes eelistavad neid piiranguid ignoreerida emotsiooni huvides.
Naivism on kunstistiil, mis väljendab lihtsust, autentsust ja spontaansust ning annab seda edasi filtreerimata energiavoos. Kasutada väljenduskeelena naivismi eeldab sageli rohkem julgust ja spontaansust kui ideede edasi andmine klassikalise ja realistliku maalikoolkonna reegleid austavas võtmes. Hobikunst ja naivism võivad näida pealiskaudsel pilgul sarnased, ent on väga erinevad vaated loomingule. Naivist loob kunsti samasuguse kire ja pühendumisega nagu akadeemiline kunstnik, kunst võib olla tema põhitegevus, kuid ta väljendab end traditsioonilise kunstimaailma reegleid täielikult või ka valikuliselt arvestamata.