VIDEO ⟩ Mis asi on ekstaatiline tants ja mida see annab?
Orgasm on kogetud elamustest... kõige lahjem
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2022/05/10/14541776t1h2bb1.jpg)
8. aprill 2023, 08:00
Kas tõesti saab panna kamba tõsiseid eestlasi ennastunustavalt kargama ilma eelnevalt kõvasti kärakat panemata? Ega seda muidu teada saa, kui tuleb omal nahal järele proovida. Ja omadel varvastel. Tantsurännakut alga!
Kui keegi teeb midagi, millest mul aimugi pole, siis loomulikult tahan proovida. Vaja ju teada saada, mis tunne see on. Miks ta seda teeb? Ekstaatiline tants, kus suures saalis keksib ja keerleb suur hulk võõraid inimesi, tundub mulle piisavalt veider väljakutse, et elevile minna.
Vaata videot:
Kekutis ja tolgus
«Nii, mis ma pean teadma, enne kui tulen?» helistan hakatuseks tansturännaku juhendajalte Rain Vainikule, et mitte päris lolli olukorda jääda.
«Teema on kevad. Pane midagi mugavat ja hõljuvat, mis tantsiks sinuga kaasa. Tantsime paljajalu. Veepudel kaasa. Kõik.» Aga instruktsioonid, palun!? Rain kinnitab, et keegi ei käsuta ega õpeta. Muusika mängib ja igaüks väljendab rütme oma liigutustes just nii, nagu soovib, täiesti vabalt ja loomulikult.
See vabaduse rõhutamine ajab mind veel eriti närvi, sest olen kogu elu tantsinud, aga igal pool on sammud. Õiged sammud ja valed sammud, keerukad tehnikad, pöörded, painutused... Alati pea töötab, pingutad ja siis käib tants sinna juurde. Aga täna mingeid tugijooni, mis ühtaegu nii toetaks kui ka piiraks, ei ole. Ainult tants. Aga äkki mul ei tulegi mingit tantsu, seisan seal nagu nukker tolgus? Sama palju kõhedust tekitab mõte, et äkki kukun seal esinema, sest tahaks ju ikka tantsida «ilusti ja õigesti». Oskan ma üldse vaba olla?
Raputame lahti
Rain mind juhistega ei koorma. Ta on veendunud, et kõik tuleb iseenesest, ja kõik selgitused rütmide ja muu vajaliku kohta jagab ta mulle alles sama päeva hilisõhtul, pärast tantsimise lõpetamist. Aga ongi hea – pole vaja pead vaevata.
Rain on 16 aasta jooksul näinud väga palju uustulnukaid. «Tundub, et tantsusaali lävepakk on päris kõrge, niisama lihtsalt inimesed ei julge tulla,» räägib ta. «Aga kes julgevad, need sageli jäävad. Leiavad alati endas vabanemise ja rõõmu. Valesti teha ei ole võimalik!»
Muusika mängib kogu aeg. Tantsima koguneb väga erinevaid inimesi: on loovhingi, aga ka juhte, ärimaailma tipptegijaid. Asjalikud tüübid, keda kunagi ekstaatilise tantsu saalist leida ei loodaks. Siin pole tõesti mingit salasekti riitust käimas.
Aitab jutust, hakkame liikuma! Alustame soojendusega. Sõna otseses mõttes raputame ennast lahti. Maha pudenevad peas pinisevad mõtted, pinged, hirmud, aga ka häbelikkus. Saan õige kiirelt pihta, et teistel on täiesti ükskõik, mida ja kuidas ma tantsin, igaühel on oma tants, samas mingi vennaskondlik vaib toetab.
«Leia oma tantsule teema,» juhendab Rain.
Mõtlesin kohe naksti praktilise tegudeinimesena ühe uue projekti peale, mida käivitamas olen. Küsin: mis sellest saab?
Siis kuulen Raini selgitust: «... et kas otsid sidet endaga, rahu, armastust...»
Ahaa... hoopis sellised suured abstraktsed mõisted. Aga mina ju rohelisena ei teadnud seda, hakkasin kohe labidaga pihta. Mis seal ikka, teema juba paika pandud, kõlbab mulle kui algajale selline lihtsam värk kah.
Tantsurännak
Postimees osales tantsurännakul, mida korraldab DJ Rain Vainik.
Tantsurännak kujutab endast liikuvat meditatsiooni. Liikumine on täiesti vaba ja ekstaatiline, kuid pole kaasatud ainsatki mõnuainet ega vägijooki. Aluseks on viie rütmi praktika, kus muutuvad rütmid aitavad kohal olla, vabastada mõtted, jõuda suurema selguse ja vabanemiseni.
Rain Vainik on tantsurännakutega tegelenud 16 aastat.
Tantsitakse mugavas riietuses paljajalu. Varasem tantsuoskus ega kogemused ei ole vajalikud – igaühe keha vastab rütmidele unikaalselt, iga tants on õige.
Kas sellise muusika järgi üldse tantsida saab?
Pärast reibast soojendust läheb lahti imelik uimlemine. Muusika on ilus, ma kuulaks seda küll, aga seni pole pähegi tulnud selle järgi tantsida. Pole ühtegi põrget, mille külge haakida. Hiljem kuulen juhendajalt: «Esimene rütm on voolamine – naiselik jõud. Seal juhib meid maa energia, tantsija esimene partner on ju põrand. Soojuse, tugevuse ja toetuse ammutamine.» Veidi hämaraks see asi mulle jääb, aga kuidagi vonklen kaasa.
«Kaos on alistumine,» lausub Rain. «Mõnele, kes tahab jõuga kontrolli enda käes hoida, võib see olla kõige raskem. Alles läbi alistumise jõuad sa tõelise kaifini, mida tants pakkuda saab.»
Aga niipea kui tulevad eksootilised trummid, ärkab ka mu uimasevõitu rütmimeel. Ja edasi on väga lahe. Tuleb välja, et mu keha oskab ise tantsida küll, kui tal vaid lubada seda teha. Saan aru, et ega need tuntud tantsusammudki kusagil paberil pole välja nuputatud, vaid ikka rütmidest ise välja kasvanud.
«Staccato rütm on mehelik, nurgeline ja terav,» kõlab Raini selgitus. «Aeg on väljapoole tulla midagi korda saatma ja kontakti otsima. Ma olen näinud staccato-inimesi – need on konkreetsed, tegijad natuurid, kes kahjuks võrdlemisi harva avastavad enda jaoks ekstaatilise tantsu. Iseloomu peab olema nii loos kui ka inimeses, kes seda rütmi armastab.»
See on orgasm!
Vaikselt võtab liikumine mu meele ja keha üle ja siis hakkab toimuma. Varbaid paljaks koorides muretsesin, kas ma ikka jaksan kaks ja pool tundi jutti karata. Peaks äkki vähem vehkima? Kuid kõik on täiesti vastupidi! Mürgeldamisest on juba nahk märg, aga energiat tuleb aina peale. Ja siis hakkavad täiesti ootamatult peale rullima suured, soojad ja mõnusad vabanemise lained. Panen silmad kinni. Ülihea tunne, mida sõnadega edasi anda on sama lootusetu nagu orgasmi üksipulgi lahti seletada. Need on sarnased tunded. Kuidagi kraadhaaval olen niivõrd kehasse jõudnud, et kaoses hakkab kõik hooga vabanema. Ja otsa tulev lüürika ei võta seda vähemaks, vaid nüüd kepslevad kõik nagu vasikad kevadisel karjamaal. Tahaks joosta, keerelda, lennata...
Mürgeldamisest on juba nahk märg, aga energiat tuleb aina peale. Ja siis hakkavad täiesti ootamatult peale rullima suured, soojad ja mõnusad vabanemise lained.
«Kaos on alistumine,» lausub Rain mõtlikult. «Mõnele, kes tahab jõuga kontrolli enda käes hoida, võib see olla kõige raskem. Aga alles läbi alistumise jõuad sa tõelise kaifini, mida tants pakkuda saab.» Juhendaja on näinud ka neid, kes kaoserütmi ei talu, seisatavad, maha pikali viskavad või ruumist lahkuvad. Kuid neil, kes ainult kaoses kulgeda eelistavad, võib olla raskusi reeglite aktsepteerimise ja oma ideede teoks tegemisega.
Lüürilises osas saavad kokku hoogsad tantsurütmid, Iiri folk, Vivaldi ja Mozart. Ja kõik see paneb ülimõnusalt ja kergelt liikuma. «See on nii hea, et võiks kesta tunde ja tunde ja tunde,» kirjeldab Rain Vainik. «See on orgasm!» Kuid ta möönab ka, et sellesse lendamistundesse tuleb samm-sammult sisse tantsida, otse tänavalt sellesse rütmi siseneda on raske. Oled alles kinni, liiga mõtetes kinni. Avastan ühe asja: keerutamine tekitab tantsurõõmu juurde. Nüüd see blond vurr enam ei peatugi. Saan aru ka, miks Curly Strings puges silmapilk nii noorte kui ka vanade südamesse – nende muusika on suures osas pesuehtne «rõõmutants».
Miks tantsida?
Viie rütmi teooria autor on Ameerika tantsija Gabrielle Roth. Teda köitis tantsu sügavam tähendus, muusika ja šamanism. Viis rütmi avastas ta, kui jälgis tantsijaid siis, kui mitte keegi neile ei ütle, kuidas tantsida.
5 rütmi on voolamine, staccato, kaos, lüürika ja vaikus.
FLOWING (voolamine) – rütm on seotud naiseliku ja voolava liikumisega, mis meenutab vee liikumist. Metafooriks võib olla voolav jõgi, liikumine on pidev ja rahulik.
STACCATO (katkendlik) – rütm on mehelik, seotud algatuse, jõu ja trummipõrinaga. Metafooriks võib olla äikesetorm või tugev tuul.
CHAOS (kaos) – rütm on seotud kõikide emotsioonide vabastamisega. Metafooriks võib olla torm või vulkaanipurse, kus kõik on ettearvamatu.
LYRICAL (lüüriline) – rütm on elujaatav ja tõstev. Metafooriks võib olla lendav lind või kerge tuuleõhk, liikumine on graatsiline ja lendlev.
STILLNESS (vaikus) – rütm on seotud rahuga. Metafooriks võib olla vaikne järv või taim, mis liigub vaikselt tuule käes.
5 rütmi annab edasi loomulikku kulgemist tantsus, mida Roth märkas ning andis sellele kirjeldused ja metafoorid.
Liikumine hakkas maailmas levima hilistest 70ndatest ning on nüüd jõudnud igasse maailma otsa. Paljud leiavad, et ekstaatilise tantsu praktika on kasulik füüsilisele ja vaimsele tervisele, aitab vähendada stressi ja ärevust, suurendada eneseteadlikkust ning püsida nooruslik. Inimesi vaimustab viie rütmi võime vabastada pinged, avardada tunnetust ja pakkuda sügavat rõõmu.
Armastus tuleb. Päriselt
Juhendaja Rain Vainiku jaoks on ekstaatilise tantsu tähendus väga isiklik – just selle kaudu leidis ta oma ellu taas armastuse. See juhtus kaheksa aastat tagasi – Rain korraldas oma tantsurännakuid Ristiku koolis ja Signe elas sealt üle tee. Nii ta endamisi juurdles: «Kui tants mulle nii ligidale tuli, siis küllap tuleb minna.» Kuidagi nad teineteist märkasid ja vaikselt tuttavaks tantsisid, ehkki tantsurännakul klassikalisi paaristantse pole. «Kui sa kellegi teisega koos tantsid, siis sa hakkad tantsima tema tantsu,» teab Signe öelda. «See on ka tore, aga hoopis teine asi. Siis sa peegeldad partnerit ja võtad vastutuse tema eest, meie peegelneuronid on nii võimsad. Päris iseenda tantsu leiad üksi, isegi silmad kinni tantsides.»
Vaikusesse jõudmine ei tähenda tantsurännakul pausi või seisatamist, küll aga endasse vaatamist. Kui tantsurännakul on kokkulepe, et omavahel ei lobiseta ja juhendaja räägib meiega üliharva, siis nüüd on hetk, mil ta seda teeb: «Kuula ennast, kuhu sinu tantsurännak sind täna kandis ja millised vastused andis?»
Kuulan, kõrv kikkis. Mitte muhvigi! Mu paljaste jalataldade õrn patsumine on ainus heli, mis minuni kandub. Samal hetkel lepin olukorraga. Ega miski ei peagi juhtuma! Võib. Lihtsalt tantsida oli ka tore ja vabastav. Isegi uudishimu ei piina mind, lasen täitsa minna ning uuel pöördel ennast kaasa kanda. Ja korraga: trahh-trahh-trahh. Täiest selged vastused. Kindlasti mitte minu peast, sest mul polnudki midagi peas. «Jah, loomulikult see õnnestub! Millele sa annad oma armastuse, see kasvab.»
Mul on ikka veel väike kahtlus sees. Aga mis saab siis, kui ma lahkun või armastuse ära võtan? Kaua ma seda kütta jõuan, kas siis kaob kõik ära? «Siis see jääb püsima, aga ei kasva enam. Sina oled kutsutud looma asju, mis püsivad.»
Edasine tantsurännak kulges tänuliku rõõmupallina. Viimaks vaikusesse jõudes olen täiesti ekstaasis ja tiheda rahena tulevad visioonid: näen, mis suunda minna ja kuidas, millest loobuda ja kellele ei öelda. Ei ütlemisi on kohe eriti palju, sest viisaka inimesena on mul ebamugav seda teha. Selles voolus on imeline olla, seal pole aega ega ruumi, mul pole aimugi, mis liigutusi teen, ja sel pole ka mingit tähtsust. Keerlen rahulikult justkui enda teljel. Annan siin praegu endast parima, et seda kogemust kuidagi sõnadesse suruda, aga ega see hästi õnnestu. Saan ka aru, et kogemus on igaühele unikaalne, aga kindlasti kohe avastamist väärt.
«Tants vabastab selle, mis inimeses parasjagu toimub,» usub Rain Vainik. «Alati see pole meeldiv – mõnda asja me varjame ja valetame ka endale. Mõnel on vaja tükk aega end pärast kokku korjata. Vahel nutad, vahel naerad, vahel jõuad sügavama taipamiseni. Tants on täiesti aus – näed ka seda, mida ei tahaks näha.»
Mis minus muutus? Ma ei tea, kas üldse midagi muutus, pigem selgines – tunnen end rohkem kohal, tasakaalus ja rõõmsana. Tunnen armastust. Saan aru, et keegi ei lahku tantsurännakult uue inimesena, küll aga rohkem selle inimesena, kes ta päriselt on.
+/-
Hea: Eriliselt selge ja mõnus on olla. Mõtted on rahulikud, meel rahulik, horisondid selged ja side endaga hea. Energiat on rohkem kui tulles. Tants ja vabadus jäävad kuidagi kehasse, avastan end spontaanselt tantsimas ka mujal, kus muusika kõnetab.
Halb: Hüppan selle kahe ja poole tunni jooksul sedavõrd palju, et mul sõna otseses mõttes on järgmisel päeval päkad ümmargused. Tallad teatavad: «Hei, meie selle trampimisega harjunud pole. Järgmine kord paluks hoiatada!»