Eelmise aasta 24. veebruaril viibis Lvivist pärit Khrystyna Didukh tavapärasel ärireisil, et oma lilleäri töös hoida, kuid siis muutus kõik: algas Venemaa sõda Ukrainas ja naine enam koju ei pääsenudki.
«Sõda on kõige hullem asi, mida endale ette kujutada võib,» ütleb ukrainlanna vaikselt. Uudiseid lugedes ei hoomagi sõja tõelist traagikat ja tõsidust. Ei hoomanud kohe ka Khrystyna, küll aga sai šoki suurusest aru tema keha. Noore naise juuksed läksid murest üleöö halliks. «Pean neid nüüd värvima, et see välja ei paistaks, ja psühholoogi juures käin ka,» räägib ta.
Sõja puhkemine näitas Khrystynale, et ühe hetkega võib ilma jääda kõigest, mida kogu elu jooksul materialistlikus maailmas kogutud on. Naisel on Ukraina suuruselt neljas lillede impordiga tegelev ettevõte, mille taasrajamine võttis kõvasti rohkem aega, energiat ja raha, kui ta algul arvanud oli.
Loodan, et sõda saab kohe läbi
«Ma tulin ühe kohvriga, korraks,» räägib naine, kuidas ta Eestisse saabus. «Minus on tunne: sõda saab kohe läbi ja ma saan koju tagasi.» Lilleäriga tegelevale Khrystynale saadeti siiagi koormatäis Poola tulpe, mis esialgse plaani kohaselt pidid jõudma Ukraina naisteni. Sõja tõttu varises äriplaan kildudeks ja naine pidi leidma uue lahenduse, kuidas hakkama saada. Kuidas tulla toime teises riigis, endale leib lauale tuua? Ettevõtlik naine leidis võimalused ja müüs tulbid maha hoopis eestlastele. Sel viisil proovis ta oma lilleäri ka Ukrainas vee peal hoida.