«Olin justkui rumal bimbo, aga tegelikult olen sügav inimene!»
26. märts 2023, 13:00
«Eesti muusikud ei ela muusikast ära,» teatab 21-aastane laulja Laura-Ly. Tema annab lisaks matemaatika ja tantsutunde. Kuid ambitsioon on sel noorel naisel suur: «Välismaale jõudmine. Ma ei ole ennast kunagi näinud Eesti artistina.»
Kohtusin 21-aastase lauljanna Laura-Lyga, et uurida, mis on see, mis paneb ühe Are vallast pärit noore naise plaanima maailma suurimate laevade vallutamist? Palju vaeva ta selle saavutamiseks iga päev näeb? Varem DJ Cityflashiga koostööd teinud Laura-Lyl julgust ja ambitsiooni juba puudu ei jää.
Oled sa elus palju pidanud murdma stereotüüpi, et blond on rumal?
Jah, korduvalt. Inimesed vaatavad mu tätoveeringuid ja blondi pead ning hakkavad kohe asju eeldama. Alles hiljuti kuulsin komplimenti teemal, et Laura-Ly tegelikult oskab asjades kaasa rääkida! Tihtilugu ma ei soovita inimestel isegi oma eelmise projekti raames välja antud muusikat kuulata, sest see ainult toidab eelarvamusi, et olen kergemeelne ja rumal ja midagi teha ei oskagi. Sellist tagasisidet saan ma tihti. Seda magusam oli hetk, kui keskkooli kahe aasta ja kuldmedaliga lõpetasin. Usun, et see pani arvajad korralikult paika. Tohutult palju eeldatakse minu kohta enne, kui jõuan suu avada, aga see kummutas neid eeldusi hästi.
Kuidas sa muusika enda jaoks leidsid?
Muusikat tutvustas mulle minu ema. Tema oli see, kes pani mind juba lasteaias koori, soolot laulma, näidenditesse, näitas muusikale. Eks see pisik sealt külge jäi. Koolis läks edasi, laulsin koolikooris ja tegime ansambli.
Minult küsitakse sageli, miks ma nii kurba muusikat kuulan, kas olen depressioonis või mis mul viga on?
Kui ma olin 14, võttis minuga ühendust DJ Cityflash ja sealt edasi hakkasin sellega päriselt tegelema. Alustasin eralauluõpetaja juures käimist, minu ellu tuli stuudios salvestamine ja aastal 2017 andsime välja esimese loo. Siin ma siis nüüd olen! Olen ühe albumi välja andnud, suuremates Eesti paikades esinenud ja isegi välismaalastega koostööd teinud.
Ometi oled sa tänaseks mõistnud, et sooloartisti tee on sinu tee. Miks see nii on?
Tead, mulle on terve elu meeldinud asju üksi teha ja tundsin, et midagi peab muutuma, et ise tuleb suund valida. Ma ei tahtnud enam olla see Laura-Ly, kes laulab kaunitest kannidest. Olen gruppides ka alati olnud see, kes hakkab kamandama, mulle meeldib asju ise organiseerida. Mulle meeldib, kui minu sõna jääb peale ja mina olen otsustaja. See ei tähenda, et ma ei teeks teistega koostööd. Mul on ikkagi bänd, produtsendid, inimesed, kes mind kõige sellega aitavad. Lihtsalt see on minu looming ja minu sõna jääb peale, see on minu hing, mis läheb sinna sisse, loodetavasti jõuab inimesteni välja ka.
Sinu looming – millest või kellest see tuleb?
Kõige suurem inspiratsioon on armastus. Sellest on mul kõige lihtsam laulda ja see inspireerib enim. Ma arvan, et olen igale eksmehele, kes mul on olnud, vähemalt ühe laulu kirjutanud. Osa neist on ilmunud, osa on alles ilmumisel. See on see, mis on põhiline. Teine asi, mis nüüd on tekkinud, on armastus enda vastu.
Vahepeal tuleb looming ise, aga viimastel aastatel, eriti eelmise projekti lõpus, on loovus ära kadunud ja olen pidanud ennast kirjutama sundima. Õnneks hakkab see aeg mööduma, sest palju on muutunud. Olen uuel suunal ja nüüd ma juba jälle tunnen, et tahan ennast tühjaks kirjutada ja muusikat luua.
Millised unistused sinu suuna muutusele ajendiks olid?
Välismaale jõudmine, kindlasti. Minu plaan ei ole mitte kunagi olnud Eesti. Ma ei ole ennast näinud Eesti artistina. Tajun kindlasti välismaa mastaabis oma soolokarjääril suuremat potentsiaali. Asju tuleb teha suurelt, vastasel juhul võib nad tegemata jätta.
Otsusele iseseisvuda tõi mind ka see, et sooloartistina saan teha muusikat, mis on rohkem mina. Akustiline ja rahulik, kohati melanhoolne, isegi. Cityflashiga esinedes olin justkui see rumal bimbo, kes mööda lava jookseb, kuid tegelikkuses olen üles kasvanud Jaan Tätte ja üldiselt hingelisema muusikaga, mis mind ennast rohkem kõnetab. Minult küsitakse sageli, miks ma nii kurba muusikat kuulan, kas olen depressioonis või mis mul viga on. Ma olen sügav inimene, mis ma oskan öelda.
Millega sa laulmisele lisaks oma aega sisustad?
Tänasel päeval teenin raha matemaatika õpetajana, annan eratunde, olen tantsutreener ja täiendan ennast õigusalaselt, et minu õigused ja looming oleksid tulevikus kaitstud. Rääkimata ettevõtte juhtimisest, mille enda esinemiste tarbeks sel aastal lõin. Loomulikult ei puudu minu igapäevaelust ka jalutuskäigud iseendaga.
Mis sind välismaa poole püüdlema ajendab?
Eesti muusikud ei ela muusikast ära. Võib olla Anne Veski, Ivo Linna ja Koit Toome elavad tänasel päeval puhtalt oma muusikast ära, aga lihtne muusik ei elatu ainult muusika tegemisest. See eeldaks, et kõik peod, üritused, pulmad tuleb vastu võtta. Kuskil soolotuuri Eestis teha pole eriliselt mõtet.
Eestis ei saa fännibaasi kasvatada, inimesi on meil vähe. Need fännid, kes mul praegu on, ei tunne veel sellist Laura-Lyd, kes ma tegelikult olen ja ilmselt paljud lõpetavad mu jälgimise sootuks, kui akustilise muusikaga rohkem tegelema hakkan ja see on okei. Välismaal näeks ja kuuleks mind paratamatult suurem hulk inimesi kui Eestis.
Mis on need sammud, mida sa teed, et oma muusikaga riigipiiride taha jõuda?
Harjutan iga päev, leidsin endale bändi, kellega teeme regulaarseid proove. Ma teen jätkuvalt erinevate inimestega koostööd. Näiteks Erkki Sillandiga andsime 17. märtsil välja loo «Unekas», mille loomisel sain panustada sellises mahus, mis tegi koostöö väga meeldivaks. Kuula lugu siit!
Järjekindel peab olema, endaga peab töötama. Väiksena vaatasin Justin Bieberit ja tahtsin olla tema moodi – noorelt avastatud ja kuulus. Praeguseks mõistan, et tal ei läinud ju tegelikult hästi, eriti vaimses plaanis. Olen palju eeskuju saanud välismaa staaridelt ja ennast nendega võrrelnud. Kindlasti on see minu rahvusvahelise karjääriambitsiooni aluseks olnud.
Kuidas ümbritsevad inimesed sinu lavaunistusse suhtuvad?
Paljud, isegi muusikud ise, on mulle öelnud, et minust ei saa niikuinii keegi, et miks ma seda üldse arvan, aga tegelikult on loo puänt selles, et ma olen olnud ümbritsetud väga valede inimestega ja alati tasub mõelda, kas inimesed, kes meie ümber on, toidavad meie unistusi või teevad neid asjatult maha.
Laura-Lyd võib akustilise bändiga esinemas näha juba sel suvel, Are valla jaanitulel.
Kuula ja vaata Laura-Lyd siit: