R, 30.09.2022

NAISTEJUTUD ⟩ Hävitav sõltuvus, mille küüsis vaevleb suur osa eestlasi

Kristina Herodes
, ajakirjanik
Hävitav sõltuvus, mille küüsis vaevleb suur osa eestlasi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Eestlasi tapab enim see, et me teeme pealtnäha head asja halval viisil. Mis see on?
Eestlasi tapab enim see, et me teeme pealtnäha head asja halval viisil. Mis see on? Foto: Shutterstock
  • Töönarkomaania algab hiilivalt, võid selle all kannatada ka nii, et ise aru ei saa.
  • Kindel märk – vaba hetke eelistad sisustada tööga. See võib olla ka tööle mõtlemine.
  • Tööle muu elu ohvriks tuues taandareneme inimesena, kaotame tervise, suhted, sõbrad ja elu.

«Mul pole aega, ma teen nii tohutult palju tööd!» Inimest, kes nii ütleb, vaadatakse tunnustava pilguga. See on suur viga. Töönarkomaania on haigus nagu iga teine – see rikub ära su elu, röövib tervise ning võib lõppeda surmaga. Töönarkomaan pole «keegi kuskil, kes muud ei teegi». Oo ei – ohtlik seis algab pihta palju varem. Juba sellest hetkest, mil avastad – mul pole enam energiat, et tööst rõõmu tunda. Kuula, see on tähtis teema!

Stuudios räägivad ülimalt avameelselt ületöötamise karmist reaalsusest ja kõrgest hinnast Lenno Vaitovski, Ketlin Kruse ja Kristina Herodes.

Töönarkomaania – ma tean hästi, kuidas see käib! Kui elu eksimuste eest antaks ordeneid, siis mu rind oleks neist kummis ja kirju. Kuid ületöötamisega kaasas käiv eduelamus on ajutine. Hind, mida selle eest maksad, on palju suurem mis tahes boonusest. Kas töötamine tõesti on seda väärt, et oma elu ohvriks tuua? Loomulikult mitte! Kõik me jõuame selle taipamiseni varem või hiljem. Traagika on aga selles, et enamik taipab siis, kui on juba hilja. Kui tervis ja vaimne tervis on pöördumatult kahju saanud. Töine masinavärk sülitab su välja nagu tühjaks pigistatud sidruni ja võtab uue, värske sidruni. 

Siin me oleme – kolm kogenud töönarkomaani. Ja see pole tiitel, mille üle uhkust tunda! Lenno Vaitovski on turundusguru ja e-kaubanduse asjatundja, kes teinud lennukat karjääri nii Eestis kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes. Ketlin Kruse on innukas Elu24 ja «Kuuuurija» reporter ja Kristinka tiimijuht, saatejuht ja ajakirjanik. Üle töötada saab igal pool, igas ametis. Aga kuidas seda mitte teha?
Siin me oleme – kolm kogenud töönarkomaani. Ja see pole tiitel, mille üle uhkust tunda! Lenno Vaitovski on turundusguru ja e-kaubanduse asjatundja, kes teinud lennukat karjääri nii Eestis kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes. Ketlin Kruse on innukas Elu24 ja «Kuuuurija» reporter ja Kristinka tiimijuht, saatejuht ja ajakirjanik. Üle töötada saab igal pool, igas ametis. Aga kuidas seda mitte teha? Foto: Postimees

Töönarkomaania – millest seda ära tunda?

Töösõltuvus algab vargsi, mitte keegi ei pane seda algfaasis tähele. Enamikule tundub, et töönarkomaania on midagi ekstreemset, minuga on veel kõik ok. Aga kas ikka on? Vaata tõele otsa:

  • Samastad end oma tööga – minu identiteet ongi minu töö. See pole kunagi nii!
  • Kui sa teed tööd, mida armastad, aga sul ei jää enam jõudu rõõmustamiseks. Järelikult teed seda liiga palju, koormus ületab sinu võimetega sobiva tempo.
  • Vabal hetkel eelistad tegeleda tööga, muud huvid ja hobid on tagaplaanile jäänud. Sisemaailm on unarusse jäänud.
  • Sinu sõpruskonna moodustavad kolleegid. Muu sõpradering on ununenud. Võimalik, et oled unustanud siira suhtlemise ilu, seegi on vaid osa tööst.

  • Sul on raske uinuda, kuna töömõtted pommitavad pidevalt peas.
  • Sul on raske lugeda oma keha sõnumeid – näiteks sa ei märka väsimust, kuna ei luba endal kunagi väsinud olla. 
  • Pingeid maandad alkoholi või muu tuimestava vahendiga, sest nii kiire on!
  • Oled tööhasardis toonud ohvriks eluterve armastuse iseenda vastu. Oled harjunud end tagant piitsutama – eemärk on tähtsam kui sina ise!

Lenno Vaitovski leiab, et ületöötamise soodustamine ning noorte inimeste entusiasmi ärakasutamine on paljudes ettevõtetes töökultuuri osa. Kirja seda loomulikult ei panda, aga ärakasutamine pole juhus. «Ma tean ettevõtteid, mille edu sõltubki noorte inimeste entusiasmist. Neil on hästi palju toorest, suunamata energiat, mida annab ettevõtte hüvanguks ära kasutada. Ja see on täiesti teadlik võte,» räägib ta oma kogemustest. Sageli ei otsi tööturul läbi lüüa sooviv inimene ise lõksu, vaid see on talle valmis pandud. 

«Tegelikult see on kurb,» tõdeb Ketlin Kruse. «Ma olen 20-aastane! Ja ma tulen teiega siia töönarkomaaniks olemisest rääkima. Mulle tundub, et sellest ei saa inimene üldse aru tegelikult. Inimesed ütlevad mulle: «Sa oled töönarkomaan!» Kunagi ütles isa emale, et ta on tõeline töönarkomaan, ära sina kunagi niimoodi tee. Kui töö meeldib, siis on nii raske seda ära tunda.»

Töönarkomaania on salakaval sõltuvus – see algab hiilivalt, edu ja kiituse varjus. Teed rohkem ja seda tunnustakse. Kuid pane tähele, et «tänasest pingutusest saab homne standard». Keegi ei tea ega näe neid ekstratunde ööune arvelt ega lisapingutusi. Nähakse vaid tulemust ja edaspidi sinult seda oodataksegi. Karm, aga nii see on. «Neid eneseületusi tasub hoolega valida,» soovitab Lenno Vaitovski.

Lenno toob välja kõige soodsama situatsiooni töönarkomaania tekkimiseks – suurimas ohus on uuel töökohal alustajad. Meile tundub – kõikide silmad on sinu peal ja on tohutu surve ennast tõestada. Reaalsus on muidugi teine – keegi enamasti ei huvitugi meist sel määral, et meie tohutut tööpanust märgata. Loeb vaid tulemus. Vanad olijad peavad peenikest naeru, sokutavad oma kohustused ka sinu kaela ja vaatavad, kuidas uus rügab. Kurb, aga tõsi.

Lenno elas karjäärihüppe tõttu mitu aastat välismaal, taustsüsteem ja sõpruskond kadus ning lõpuks sisustaski ta kogu oma aja töötamisega. 

Miks selline ületöötamine hävitavalt mõjub? Inimene võib professionaalses plaanis küll kaugele jõuda, kuid inimesena ta taandareneb. Üliefektiivne tööloom võib muutuda emotsionaalselt ebaintelligentseks, külmaks, tuimaks, talumatuks tüübiks, kellel polegi enam sooje ja täisväärtuslikke inimsuhteid. Mõni töönarkomaan pillab muretult, et tal pole seda vajagi, tal on karjäär. See on lühinägelik ühepäevaliblika vaade. Töö ei võta sind kaissu ega hoia su kätt, kui elus raske on.

Samal teemal: 3 asja, mida juht iial ei tohiks teha: «Kasutatakse isegi alandust! Ja inimene lubab endaga nii käituda»

Elu tuleks vaadata tervikuna. Meie aeg ööpäevas on nagu üks terviklik ring, kuhu peaksid mahtuma kõik meie jaoks olulised sektorid. Kui tööaega kasvatada, tuleb see alati millegi arvelt. Kõige tavalisem – suhete ja pere aeg on see, mis ohvriks tuuakse. Seetõttu pole paljudel töönarkomaanidel suhteid või siis pole need suhted kvaliteetsed. 

Teine väga oluline koogitüki osa on uni – aeg taastumiseks. Soovides töö jaoks rohkem aega leida, võetakse seda une arvelt. Tundub tõhus, tegelikult on see kiirtee vaimse ja füüsilise läbipõlemiseni. «Kui rääkida tervenemise teest, siis kõige esimene asi, mis tuleb korda saada, on uni,» soovitab Lenno Vaitovski. Edasi tuleb teadlikult oma ellu tagasi tuua kõik enda jaoks olulised sektorid – enesearengu aeg, pere aeg, sõprade aeg ja lihtsalt meelelahutus. Paranemiseni oled jõudnud hetkel, mil tead kindalt – kõik see, mida ma oma ellu soovin, tõepoolest mahub sinna. Ja see ei ole ainult töö.

Kuula ära terve saade – leiad rikkalikult näiteid elust ja praktilisi soovitusi.

Uus podcast OMA TUBA, OMA LUBA! Viimases osas käis külas kristinka, lubame kuulajad oma kodu kõige salajasemasse paika - magamistuppa. Ja avaldame saladuse - mida kellelegi külla minnes esimesena vaatame. Head kuulamist

Märksõnad
Tagasi üles