R, 30.09.2022

LUGU ELUST ⟩ «Põlesin ereda leegiga läbi ja enam ma töötada ei saagi....»

Triin Sepp
, vabakutseline ajakirjanik
«Põlesin ereda leegiga läbi ja enam ma töötada ei saagi....»
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Läbipõlemine läheb kalliks maksma. Kuid see algab hiilivalt - nädal-nädalalt aina tuhmud ja kuigi pingutad aina rohem, saad tehtud üha vähem.
Läbipõlemine läheb kalliks maksma. Kuid see algab hiilivalt - nädal-nädalalt aina tuhmud ja kuigi pingutad aina rohem, saad tehtud üha vähem. Foto: Shutterstock

Paljude tööandjate suust kostab viimasel ajal: «Inimesed ei taha enam tööd teha!» Ning töötajaid on raske leida. Kas pandeemia tegi inimesed katki? Kas karjääriredelil ronimine on minevikku kuuluv spordiala? Millised on eestlaste mõtted töötegemise osas?

Olen üks neist, kes koroonapandeemia ajal üsna ereda leegiga läbi põlesid. Ja hetkel on seis selline, et töötada ma ei saagi. Särasilmsest ja motiveeritud töötajast sai kodune koopainimene.

Kõik see toimus hiilivalt, järk-järgult. Nädal nädala järel kulus sama töö tarvis üha kauem ning kauem aega. Kuid ma ei märganud ise seda kustumist! Istusin kogu aeg kodus arvuti taga ja rühkisin kohustusi täita. Ka nädalavahetusel, sest töönädala sees ei saanud ma hoolimata poole võrra vähendatud koormusest ja kodus istumisest laiendatud tundidest asju ju ikkagi tehtud.

Seadsin sammud psühholoogi ukse taha, kes ütles karmilt, ent armastavalt: «Sa võid ju edasi pingutada, ent hetkel ei ole sinust sellise tuhahunnikuna kasu ei iseendale ega... 

Märksõnad
Tagasi üles