NAISTEJUTUD ⟩ 9-aastane ei valeta: «Emme teeb liiga palju tööd!»

• Emme on väga hooliv, aga teeb liiga palju tööd.
• Emme ei mõtle kunagi enda peale, kõik teised tulevad enne.
• Emme läheb sellisest toredast asjast kohe hästi süngeks.

Lapsed räägivad kõigest nii nagu nemad näevad. Lapse suu ei valeta. Igaühel on parem pool, mida avalikkusele näidatakse ja «päris pool», mida ainult kodused näevad. Päris mina juurde kuuluvad ka veidrused ja vead. Teeme hulljulge eksperimendi - sel korral on saates Kristinka kolm last, kellele on antud vaba voli rääkida oma emast kõike seda, mida mitte keegi ei tea. 

Omad lapsed teavad kõike seda, mida teiste eest varjata õnnestub. Lisaks selgus saate käigus, et Ott (15), Säde (13) ja Õnne (9) on erakordselt kuraasikad, julged ja sõnaosavad. Mitte keegi neist ei karda mikrofoni ja oma emmet ammugi mitte!

13.augustil tuleb Naistejutud podcasti saade töönarkomaaniast - ole meiega!

Säde (13), Õnne (9) ja Ott (15) - elus esimest korda stuudios mikri taga, aga nii julged, et eluilmas ei usuks! Foto: Kristina Herodes

«Üks asi mida ma märkasin - kui ma pidin klassiõhtu stiilipeole panema 80ndate stiilis riided, siis sina kannad praegu ka sarnaseid asju,» teatab Säde pühitsemata. Ehk kui lapsel on vaja panna karnevalile midagi totrat selga, siis sobivad kõik riided, mida emme iga päev kannab.

Loe ka seda: Kõige kurjemad tervise tapjad: tublidus, tormamine ja...

«Kohe kindlasti võib mainida seda, et sa oled väga särtsakas,» arvab Ott. «Võib öelda, et ka veidike lapselik. Seda võib öelda nii riietevaliku põhjal kui ka kodus käitumise põhjal. Kui suurem osa inimesi hoiab madalat profiili, siis meie emme on hoopis teistsugune! Sa võid panna sellise outfiti kokku, mis näeb väga hea välja, aga samas näeb välja nagu oles tulnud karnevalilt.»

Ott julgeb kõik emme veidrused välja öelda. Foto: Kristina Herodes

«Ja üheksakümmend protsenti ajast kui me oleme SPAs on tal lillepärg peas,» lisab Säde. «Ja ta ei võta seda ujudes ära, ta ei võta seda saunas ära, sest ta on Krissu, noh!»

«Sa oled väga hooliv, aga sa teed liiga palju tööd,» ütleb Õnne selgelt kuuldava kriitikanoodiga hääles. «Ja sa tahad kogu aeg eputada! Siis kui me lähme näiteks reisile, siis me teeme kogu aeg seal mingi tuhat pilti ja enamus need pildid on emmel kontsakingad, kleit ja meik peal.»

Meie emme käib jube värviliselt riides, avaldab Säde. Foto: Kristina Herodes

«Ma mäletan ükskord oli talv ja lumi oli maas, aga ta ikka tahtis teha bikiinides pilte,» täiendab Säde. «Ma ausalt ei saa aru, kuidas ta suutis olla mitu minutit paljajalu lume sees bikiinidega!» Suurem osa fotodest Kristinkast on teinud Säde. «Ma pidin juba titest peast õppima tegema enam-vähem normaalseid pilte, sest Krissu tahtis eputada kogu aeg.»

Kust tuleb nii palju eputamispilte? Säde teeb. Foto: Säde Külaots

Asjalikud lapsevanemad. Foto: Säde Külaots

Loe ka seda: Rajud suveseiklused: erutav kolp rannas ja pepuliblikas autoklaasil

Selgub, et väliste kiiksude kõrval leidub ka terve rodu imelikke iseloomujooni. Esimese veidrusena tuleb välja emme komme liiga värvikalt õudseid lugusid jutustada. «Kui me proovime midagi ohtlikku,» kirjeldab Ott. «Siis emme alati räägib väga õudsaid ja kurbi lugusid sellega seoses. Ma eeldan, et see on selleks, et meid mentaalselt valmis panna, et see ongi ohtlik, aga... Viimane kord, mida ma mäletan, oli Blue Hole juures. Tahtsime minna sinna sukelduma. Ja siis kui panime juba varustust selga jõudis emme rääkida sellest, et inimesed upuvad ära, sest nad ujuvad liiga sügavale, jääva kinni ja laine peksab neid vastu koralle lõhki!»

«Kui me näiteks küsime: «Kas sul oli lapsena koer?» Siis emme kohe räägib, et oli küll, aga ta sai surma. Et läheb sellisest toredast asjast kohe hästi süngeks.»

«Emmed lood lähevad sellisest toredast asjast kohe hästi süngeks!» paljastab Õnne. Foto: Kristina Herodes

«Samas neid süngeid lugusid on vahepeal isegi lahe kuulata ja neist saab õuduslugude rääkimiseks väga palju head materjali,» arvab Säde. «Minu enamus sõpradel ei ole nii lahedat ema! Kogu mu klass praktiliselt arvab, et mul on kõige lahedam ema, sest ta laseb mul nii palju ise otsustada ja nii palju ise teha. Üks mu klassiõde tahtis oma juukseid lõigata ja pidi mitu kuud oma vanematega arutama seda. Lõpuks sai ja see soeng sobib talle väga hästi.»

Loe ka seda: 5 kuritegu, mida head inimesed väga sageli teevad

«Emme koguaeg lubab,» arvab Õnne. «Näiteks kui ma küsin kas ma tohin sõbrale külla minna, siis ta alati ütleb: «No muidugi võid!»»

Ott lisab asjatundlikult: «Emme keelab ainult neid asju, mis on tõesti halvad ideed või lihtsalt ei saa teha.»

«Ja peale selle, et ta lubab meid kõike teha, ta laseb meil ka ise otsustada väga paljusid asju,» märgib Säde. «Ma ei mäleta kunagi elus kui Krissu oleks öelnud: «Ei! Niimoodi ei tohi riidesse panna.» Ma olen terve elu saanud täiesti ise otsustada seda, mida ma kannan ja mida ma teen. Kõike! Peale selle, et nutiaeg on teatud aeg, sest Krissule ei meeldi üldse nutiseadmed. Ma arvan, et kui see oleks tema teha, siis meil ei oleks kodus mitte ühtegi nutiseadet. Telekas on meil ka ainult sellepärastg, et ta kaotas Markole ühe kihlveo.»

«Seesama kord kui emme oli viimagti haige, siis ma sain kohe aru kui koolist koju tulin, et ta on haige, sellepärast, et emme pole nii ammu telekat vaadanud!» täiendab Õnne.

«Ja üks asi veel on see, et Krissu ei ole praktiliselt kunagi haige,» täpsustab Säde. «Kogu oma elu jooksul ma mäletan ainult mingi kahte-kolme korda kus ta on haige olnud. Ma arvan, et rõõmsad inimesed lihtsalt vist jäävad vähem haigeks.»

«Ma arvan, et kui see oleks tema teha, siis meil ei oleks kodus mitte ühtegi nutiseadet,» kuulutab Säde. Foto: Kristina Herodes

Lapsed räägivad välja ka kõik naljakad traditsioonid, mis meie kodus kehtivad. Mis toimub siis kui kodus pidu on? «Siis Krissu tantsib kaasa,» tuleb Sädelt kiire vastus. «Krissul on üldse siuke väga lilleline, rõõmus ja aktiivne iseloom. Kui meil mingi sünnipäevapidu või Halloween või talvepidu, siis meil on siuke vilkuvate tuledega discopalli laadne asi. Ja alati on sellega disco-laadne asi. Ja Krissu alati tantsib. Ja mitte ainult alguses - tema on tavaliselt see, kes viimasena tantsima jääb sinna isegi. Ma mäletan üks aasta meil olid Jaanipäevani jõulukaunistused üleval.» 

«Me emmega panustame kaunistustesse nii palju, et neid ei raatsi lihtalt maha võtta. Meie peod kodus on alati väga värvilised, lillelised ja õhupallilised,» võtab Ott kokku. 

«Kui kellelgi on sünnipäev, siis Krissu alati ärkab varem ja paneb seina peale tema nimetähed ja vanuse numbri,» toob Õnne välja. Ja ükskord tegi Säde samasuguse üllatuse emmele: «Eelmine kord kui oli Krissu sünnipäev, siis ma mõtlesin: «Oota, krissu nime pole mitte kunagi seinal olnud. See tundus nats ebaaus, et talle ei pane keegi nime, siis ma mõtlesin, et panen tema nime ka. Ma olen nii uhke enda üle.»

«Meil on üldse peres hästi palju lahedaid traditsioone,» kinnitab Ott. «Ja meil ei olegi juhti. Kõik on oma bossid.»

«Marko organiseerib rohem asju,» mõtiskleb Säde tööjaotuse üle. «Aga Krissu on see, kes perekonna sotsiaalse vaimuga tegeleb rohkem. Sa tekitad kodus siukse mõnusa vaibi.»

«Ma olen käinud paljude klassivendade kodudes,» analüüsib Ott. «Ja meie kodu on kõige elavam! Väga paljud teised kodud on kuidagi kurvad, kõik on omaette oma tubades.»

Milline on meie kodu vaib? «Hele,» arvavad lapsed.

«Krissul on üldse siuke väga lilleline, rõõmus ja aktiivne iseloom,» ütleb Säde. Foto: Kristina Herodes

Sulle meeldis? Kõik saate «Naistejutud» rohkem kui 250 huvitavat osa saad tasuta järele kuulata siit! Kuula ja sinu suvised autosõidud, reisid ja rannas veedetud tunnid saavad palju lõbusamaks ja sisukamaks.

«Naistejuttudes» on koos siirad kogemused elust, empaatia ja asjalikud soovitused, mis aitavad endaga paremini tuttavaks saada, probleem lahendada ning tervemaid suhteid luua. Ja niisama naerda saad ka. Aitäh, et oled meiega!