Terapeudi nõuanne, kuidas ärevusest tingitud õhupuudusega toime tulla

Hingamisraskused võivad olla tingitud ärevusest, avaldudes selle füüsilise sümptomina. Foto: Becca Tapert on Unsplash

Ärevuse füüsilistest sümptomitest on ilmselt kõige hullem õhupuudus ning hingamisraskused, vahendab MSN. Rinnus on raske ning pistab, sa tunned, et ei saa kopsudesse piisavalt õhku ning tunned ka peapööritust.

Tunne, et sa ei saa hingata, teeb sind omakorda veelgi ärevamaks, mis muudab veelgi keerulisemaks normaalse hingamise taastamise. See kõik loob väga keerulise nõiaringi-olukorra, mis võib mõnel juhul isegi ärevushoo või paanikahooga päädida, selgitab kliiniline neuropsühholoog Judy Ho.

«Osa ärevusest tuleneb ka sinu aju tõlgendusest, et mida õhupuudus kui sümptom tähendab,» ütles dr. Ho. Näiteks kui teed kõvasti trenni ning hingeldad, siis sa tead täpselt, miks sul tavalisest raskem hingata on. Ent kui sa ei suuda kiirelt õhupuuduse ja hingamisraskuste põhjust määrata, siis võib ärev aju hakata katastrofeerima ning jõuda halvimate järeldusteni, näiteks et tegemist on südamerabanduse või mõne teise tõsise terviseprobleemiga.

«Sel hetkel areneb õhupuudusest välja paanikahoog,» selgitab dr. Ho. «Ootus on enamasti see, et taoline füüsiline sümptom on märgiks millestki palju tõsisemast.» Eriti ebameeldivaks ning ärevaks võib selline olukord kujuneda aga praegusel ajahetkel, mil hingamisraskused on koos palaviku ja köhaga üks koroonaviiruse peamisi süptomeid. Kui sul on lisaks hingamisraskustele ka teisi sümptomeid või sul on alust arvata, et oled haige inimesega kokku puutunud, siis soovitab dr. Ho kindlasti oma perearstile helistada.

Ent kui õhupuudus on eraldiseisev sümptom või sa märkad, et see halveneb vaid siis, kui tunned hirmu või ärevust, siis võivad hingamisraskused olla märgiks hoopis ärevusest, mis tähendab, et on konkreetseid asju, mida saad ise enda aitamiseks ära teha. Boonusena ütles dr. Ho ka seda, et «kui need toimetulekustrateegiad töötavad, siis tead, et su hingamisraskused ongi ärevuse somaatiline ehk kehaline sümptom, mitte mõni füüsiline haigus või probleem».

Kui sul on ärevuse tõttu raske hingata, siis toimi järgmiselt.

Hinga 10 korda sügavalt sisse-välja. See võib tunduda petlikult lihtne meetod, ent rahulikult ja sügavalt hingates saadad oma ajule ja kehale signaali, et kõik on okei, selgitab dr. Ho. See aitab sul jookse-või-võitle olukorrast, mis ärevusega tihti kaasneb, välja murda. Dr. Ho soovitab ka «kastihingamist», mille puhul sa hingad neljani lugedes sisse, hoiad hinge samuti neljani lugedes kinni, hingad neljani lugedes välja ning ei hinga taas neljani lugemise jooksul, seejärel korda kogu tsüklit. (Kui seda tehnikat proovid ning leiad, et see sinu puhul ei tööta, ära muretse! Ärevusega toime tulemiseks on olemas ka teisi hingamistehnikaid, mis võivad sinule paremini sobida. Ära kaota lootust!)

Leia üles oma emotsioonide juured. «Emotsioonid ei juhtu meiega lihtsalt niisama,» ütleb dr. Ho. «Igale tundele eelneb mõte või olukorra tõlgendus.» Küsi endalt näiteks nii, et «Mida ma vahetult enne selle tunde avastamist mõtlesin?», soovitab dr. Ho. «Sel hetkel kui avastad, et mingi konkreetne mõte viis su käesolevate tunneteni, tunned sa enda üle rohkem kontrolli ning suudad oma eluga seeläbi paremini toime tulla. Sa tunned end jõustatult ning soovid läbi viia positiivseid muutusi.»

Otsusta, kas tegemist on asjaga, mille pärast sa üldse muretsema peaksid. Järgmine samm on endalt küsida «Mida saan ma selle mõttega teha? Kas see üldse peegeldab reaalsust?», soovitab dr. Ho. «Või on tegemist lihtsalt negatiivse mõttega, mis minus katastroofitunnet tekitab?» ning seejärel võid proovida selle mõtte olulisust oma peas vähendada. Kui tegemist on millegagi, mida sa saad kontrollida, siis võta midagi ette. Kui ei, siis sa lihtsalt katastrofeerid oma peas ning see avastus võib sul aidata oma ärevust veelgi enam maha rahustada.

Konsulteeri professionaaliga. Kui sa tunned ärevust pidevalt, siis tasub otsida professionaalset abi. Psühholoog või vaimse tervise õde aitavad sul leida enda jaoks õige spetsialist, kellega koos sinu spetsiiflistele sümptomitele vastav toimimisplaan paika panna. Pea meeles seda, et mõnigate spetsialistidega võib konsulteerida ka läbi interneti.