On vähe asju, mis on nii masendavad kui väsinuna vastumeelselt üles ärkamine. See võib juhtuda ka siis, kui oled enda meelest varakult magama läinud. Milles on siis probleem?
11 põhjust, miks sa hommikul ärgates ikka väsinud oled
Sa ei ärka äratuskella peale kohe üles ja lükkad ärkamist edasi
Inimesed panevad äratuskella ärgates kümne minuti pärast uuesti helisema lootes, et siis on nad puhanumad, kuna saavad veidi rohkem magada. Tegelikult on vastupidi. Kui sa jääd uuesti nii lühikeseks ajaks magama, ärkad keset unetsüklit, mistõttu oled veel unisem kui enne. Pane äratuskell täpselt selleks ajaks, kui pead ärkama või hangi omale selline uneäpp, mis äratab sind õige unetsükli ajal üles, soovitab Bustle.
Sa vaatad telekat väga hilja õhtul enne magamaminekut
Elektroonilised seadmed ja ekraanid stimuleerivad ajutööd ja hoiavad sind ärkvel. Sageli vaadatakse filmi või loetakse telefonist uudiseid just selle mõttega, et end magama uinutada. Kahjuks hoiab see just aju üleval ja rikub une kvaliteeti, mis ei lase öösel korralikult välja puhata. Pane telefon käest ja loe tavalist raamatut, see su und ei riku.
Sa ei lase ärgates valgust tuppa
Kuigi pimedas on hea magada, tuleks üles ärgates kardinad eest tõmmata ja päevavalgus tuppa lasta. Valgus aitab reguleerida su keha loomulikku ööpäevast rütmi ja tänu sellele oled ärkvel olles erksam ning energilisem.
Sa jood pärastlõunal kohvi
Paljud joovad hommikul kohvi selleks, et kiiremini üles ärgata ja tööle keskenduda. Kui kohvi juua pärast kella kahte pärastlõunal, hakkab see juba mõjutama une kvaliteeti. Isegi kui sul ei teki kohvi tõttu uinumisraskusi, vähendab hiline kohvijoomine une kvaliteeti ja kvantiteeti. Kui kohvi või teed juua enne kella kahte, jõuab kofeiin magamaminekuajaks organismist lahkuda.
Sa lähed igal õhtul erineval ajal magama
Iga päev, kaas arvatud nädalavahetusel, tuleks magama minna ja ärgata samal ajal. See treenib keha, millal tunda väsimust ja millal puhata. Rutiinne graafik aitab palju kaasa, et saaksid end öösel päriselt välja puhata.
Sa veedad magamistoas liiga palju aega
Kehtesta enda jaoks kindel reegel, et magamistuba on vaid magamiseks ja seksimiseks. Kui sa tead, et magamistuba on vaid lõõgastumise ja puhkamise koht, siis on sul seal kergem uinuda.
Sa jood enne magamaminekut
Naps võib teha uniseks, kuid tegelikult ei ole see unele üldse hea. Kui esialgu võibki pokaalike veini sind magama panna, siis tegelikult rikub see oluliselt une kvaliteeti ja sa ärkad öö jooksul korduvalt üles. Hommikul ärgates oled ikka väsinud.
Sa lubad lemmikloomi voodisse
Lemmikloomad (ja lapsed) ei lase sul korralikult magada ja end välja puhata, sest neil on teistsugune unerütm kui sul. Siis kui sina end ümber keerad, arvab kass, et sa oled ärganud ja hakkab pai nuruma. See häirib sinu une sujuvat rütmi ja võib lõigata su uneaja märkamatult jupi võrra lühemaks.
Sa sööd enne magamaminekut
Viimane söök peaks jääma kaks kuni kolm tundi enne magamaminekuaega. Seedimine võtab aega ja kuigi ise võid tunda, et söömine teeb sind uniseks, siis tegelikult teeb keha palju tööd. Söö päeva ajal korralikult, et hilja õhtul enam vastupandamatuid isusid ei tekiks. Und rikuvad nii aktiivsed seedeprotsessid kui näljakorin.
Su magamistuba ei ole mugav
Lõõgastava une tarbeks on vaja teatud tingimusi. Sa ei puhka korralikult välja, kui toas on liiga palav, kuskilt tuleb mingi lärm või häiriv valgus. Magamise ajal võiks toas olla 15-20 kraadi sooja.
Sul on stress
Kui su elus on mingi emotsionaalselt või psühholoogiliselt kurnav probleem (näiteks halb töö, raske suhe, rahulolematus eluga vms), siis võivad ka stress ja ärevus põhjustada suuri uneprobleeme. Peale unetuse tekitavad vaimsed probleemid ka üldist väsimustunnet ja jõuetust. Proovi enne magamaminekut mediteerimist või lõõgastavat joogat. Tegele oma vaimse tervise ravimisega ja mine psühholoogi juurde.
Kui oled oma elust und häirivad elemendid eemaldanud ja su unehügieen on korras, kuid ikka tunned end väsinult, tuleb sellest rääkida oma arstiga. Probleemi põhjus tuleb välja uurida.