Murdjad mehed ja naiselikud naised teavad kõige paremini oma väärtust

Mida rohkem kohtinguid, seda adekvaatsemalt osatakse enda atraktiivust hinnata. Foto: SCANPIX

Murdjad mehed ja naiselikud naised oskavad teistega võrreldes paremini hinnata enda atraktiivsust vastassoo silmis, kuna neil õnnestub paaritumismänge rohkem harjutada.

Nimelt oskavad mehed, kes peavad kohtingul kinni neile omistatud stereotüüpsetest käitumismustritest (soov olla juhtivas rollis ning saada rohkem seksi ilma end suhtesse mässimata), oma atraktiivsust naiste silmis paremini hinnata kui tagasihoidlikumat joont hoidvad mehed, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Samas ka naised, kellest õhkub naiselikku soojust ja usaldust, oskavad oma seksapiili paremini hinnata kui vähem stereotüüpsed naised

Casanovad eksponeerivad end rohkem kui häbelikud mehed ning käivad läbi rohkemate naistega, õppides õrnema soo soove paremini mõistma. Samal ajal saavad sooja ja usaldusliku olemisega naised suurema meeste tähelepanu osaliseks ja see võimaldab neil paremini mõista, mis meestele meeldib.

Kohtamismäng

Uuringu autor, Saksamaa Mainzi ülikooli psühholoog Mitja Back kirjutab, et iseenda atraktiivsuse mõistmine on kohtingute ja paaritumise juures oluline.

Ema juures keldrikorrusel elav nannipunn raiskab kuuma filmitähte jahtides aega. Samal ajal rõõmleb nutikas alfaisane endast kõrgema sotsiaalse staatusega naistega.

Evolutsioonilisest seisukohast lähtudes on oma geenide edasiandmiseks parim viis paljunemine geneetiliselt parima paarilisega, keda õnnestub leida ilma enda jaoks püüdmatute inimeste jahtimisele aega raiskamata.

Back uuris koos kolleegidega, kui osavad on inimesed selle tasakaalu saavutamisel. Nad palusid kiirkohtingutel käinud 192 naisel ja 190 mehel täita isiksuseomaduste kohta käivad küsimustikud. Lisaks sellele pidid kõik ennustama, mitu kohtingust huvitatut neil eksperimendi lõpuks õnnestub kokku saada.

Uuringus osalejad pidid pärast kolmeminutilisi kiirkohtinguid märkima, kellega oma kohtingukaaslastest nad uuesti kohtuda sooviksid.

Teadlased arvutasid inimeste atraktiivsuse välja selle põhjal, kui palju «jah»-vastuseid keegi sai. Seejärel võrdlesid nad tulemusi sellega, palju keegi oli endale eelnevalt kohtinguid ennustanud.

Kuumad kohtingukaaslased

Üldkokkuvõttes ei ennustanud keegi eriti täpselt, kui atraktiivseks ta teiste jaoks osutub. Osa inimesi ennustas täiesti valesti, teised paremini.

Iseenda atraktiivsuse hindamisele avaldas siiski mõju sugu ja isikuomadused. Suguelus krapsakad mehed ning naised, kelle isiksust hinnati väga meeldivaks, oskasid paremini ära arvata, kas nendega soovitakse uuesti kohtuda.

Kuivõrd isikuomadused on osaliselt päritavad, siis võib avastus teadlaste sõnul luua uusi võimalusi uurimaks, kuidas isikuomadustega seotud tunnused järglastele edasi kanduvad ning kas on olemas evolutsiooniline komponent soo ja isikuomaduste vahel.