:format(webp)/nginx/o/2018/11/23/11595332t1hcced.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/23/7617259t1h5f4b.jpg)
Nii nagu moevaldkonnas on omad trendid, tundub see olevat ka toidumaailmas.
Tahad rohkem energiat? Toitumisnõustaja ütleb, mida selleks süüa tuleb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On perioode, kus toidupakendeid ehivad uhked sildid «nelja tunni jooksul ühtlaselt imenduvad süsivesikud», millele järgneb kohe «rohkelt valku» jne, kirjutab City Tervisekliiniku toitumisnõustaja Teele Teder MySnacki blogis. Hoolimata valitsevast trendist on meie organismi põhivajadused siiski samad ning me vajame ikkagi ligikaudu 50 protsenti süsivesikuid, 20 protsenti valke ja 30 protsenti rasvu.
Süsivesikud tunduvad viimastel aastatel olevat kui toidumaailma vaeslapsed. Ikka räägitakse sellest, kuidas vormis püsimiseks peaks nende tarbimist piirama või neist sootuks loobuma. Siiski tahan rõhutada, et eriti halb mõte oleks rannahooaja ootuses nüüd süsivesikutevaesele dieedile minna. Miks? Sest kui analüüsida seda, mida me endale sisse sööme, siis kõige kiirem energia tuleb süsivesikusest, sest see on määratud meie kütuseks. Energiat saame ka valkudest ja rasvadest, kuid kõige tähtsamaks energiaallikaks on siiski süsivesikud – need peaksid andma umbes poole meile vajalikest kaloritest.
Hea ja halb
Süsivesikud võib jagada kiiresti vabanevateks ehk kiireteks ja aeglaselt vabanevateks ehk aeglasteks süsivesikuteks – vastavalt sellele, kui kiiresti need organismis imenduvad. Ja siinkohal ei tähenda kiire head. Esimeste hulka kuuluvad näiteks suhkur ja enamus rafineeritud toiduaineid (näiteks valgest jahust tooted), milles praktiliselt puuduvad seedimise ja ainevahetuse toimimiseks vajalikud muud toitained – kiudained, mitmesugused fütotoitained, vitamiinid, mineraalid. Kiirete süsivesikute tarbimisel tõuseb ka veresuhkru tase kiiresti, mis on halb.
Teises grupis on aga terviklikud toiduained nagu täisteraviljatooted, köögiviljad ja värsked kiudaineterikkad puuviljad. Nende tarbimisel tõuseb veresuhkru tase aeglasemalt ja vähem. Kiired süsivesikud annavad äkilise energiapuhangu, millele järgneb järsk energialangus, aeglased aga tagavad stabiilsema ja püsivama energiavoo. Seega, peaksime oma menüüs hoidma igapäevaselt just aeglaseid süsivesikuid.