Miks tegemata ülesanded end pidevalt meelde tuletavad? Kuidas saada üks asi tehtud ning mitte mõelda kõigele muule, mis tegemata on? Nendele küsimustele vastuse saamiseks loe lähemalt Zeigarniku efektist.
Miks tegemata ülesanded kummitavad ja kuidas sellele lahendus leida?
26. jaanuar 2018, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1927. aastal tegi leedulanna Bluma Wulfovna Zeigarnik katse, millest tuletatud seaduspära on hakatud nimetama Zeigarniku efektiks. Tema juhendaja, kuulus psühholoog Kurt Lewin, märkas nimelt kohvikus einestades, et ettekandjatel oli suurepärane mälu maksmata arvete osas. Samas, kui Lewin arve ära maksis ja mõne aja pärast ettekandjal talle meenutada palus, mis summas arve oli, ettekandja seda enam ei mäletanud. Sellest tekkis mõte, et ehk mäletatakse tegemata asju tehtutest paremini.
Zeigarnik oli Kurt Lewini õpilane ja uuris mälu suhet tehtud ja tegemata ülesannetega. Ta andis osalistele tegemiseks umbes 20 ülesannet, mis hõlmasid aritmeetilisi probleeme ja mõistatusi, käelisi oskusi nagu pappkastide valmistamine ja savikujude loomine. Poolte ülesannete ajal segati osalisi enne ülesande lõpetamist ja sunniti neid lõpetama just hetkel, kui nad näisid enim ülesandesse süüvinud. See toimus väidetavalt siis, kui katseisik avastas, kuidas probleemi lahendada, kuid polnud veel lõplikku tulemust visualiseerinud. Katseisikutel lubati teine pool ülesannetest lõpetada.
Pärast kõigi ülesannete sooritamist (kuid mitte tingimata lõpetamist) paluti katseisikutel vabalt kõiki probleeme meenutada. Zeigarnik leidis, et lõpetamata ülesandeid mäletati 90 protsenti tõenäolisemalt kui lõpetatud ülesandeid. Sellest järeldas ta, et segatud ja seetõttu pooleli jäänud ülesandeid mäletatakse paremini kui lõpetatud ülesandeid. Inimeses ilmneb pingesüsteem, kus ülesande lõpetamine tähendab pinge ära võtmist. See pinge annab eelise segatud ülesannete mäletamiseks.
Kuidas olla produktiivsem?
Sinu aju hoiab sind valvsana eesmärkide ellu viimise võimaluste suhtes. Kui vajalik oleks saavutada kaks eesmärki, siis oleks see suurepärane, kuid keskmisel USA tudengil on 15 projekti, mida meeles pidada lisaks lühiajalistele eesmärkidele nagu hammaste pesemine ja riidesse panemine. Kui inimene töötab ühe eesmärgiga, siis ta ei saa normaalselt funktsioneerida, kui tema aju pommitab teda 14 ülejäänud eesmärgi meeldetuletustega. Kuidas saab siis inimene oma eesmärgid saavutada, kui tema ressursid on piiratud?
Kui tahad lämmatavatest mõtetest, mis tegemata ülesandeid meelde tuletavad, lahti saada, siis tee konkreetne plaan. Pane mõtted ülesannetest kiirelt kirja, et saaksid keskenduda käsilolevale ülesandele. Kanna kaasas märkmikku või kirjuta ülesanded telefoni. Selleks leidub palju sobivaid mobiilirakendusi (nt todoist.com).