Vetsuhäda kannatada võib olla tõeline piin. Küll aga kaasneb kannatamisega lisaks halvale enesetundele nii mõnigi terviseprobeem.
Mis juhtub sinu kehaga, kui kannatad pissihäda?
4. juuli 2017, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinu põis suudab kannatada vaid teatud maani. Põis on tegelikkuses lihas, mis suudab probleemideta endas hoida kuni kaks tassi vett. Kui me pidevalt põie piire katsetame, võib see hakata mõjutama lihast, mille ülesandeks on kontrollida häda.
Su aju ei saa signaale, et on vaja tualetti minna. Kui piiname pidevalt enda põit, venib see välja. Kui see on juhtunud, et suuda sinu aju enam aru saada, millal põis täis on.
Sa pissid püksi. Sõna otseses mõttes. Kui põis täitub aina rohkem ja rohkem, pole sel enam kuskile mujale pääsu kui välja.
Sa võid saada põletiku. Kuseteede põletik on kerge tulema. Küll pole põletik otsene tulem pissihäda kinnihoidmisest. Põletik tekib, kui bakterid satuvad kuseteedesse. Bakterite vastu aitab põie tühjendamine. Kui põit regulaarselt ei tühjenda, on bakterid kiirelt kohal. Kusjuures, bakterid võivad põhjustada lisaks põletikule ka palavikku, valu, krampe.
Teised organid võivad saada kahjustusi. Uriini väljutamisega on seotud mitmeid organeid. Näiteks neerud, mille ülesandeks on jääkainete filtreerimine. Kui uriin peaks sattuma tagasi neeru kanalitesse, võib see põhjustada neis põletikku.
Su lihased on krampis. Mitmed patsiendid on kurtnud arstidele valu kõhuõõnes. Tihti on süüdlaseks pissihäda sage kannatamine, mis hoiab kõiki sealseid lihaseid pingeliselt krampis.
Allikas: TheList