Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/02/6736887t1h08e2.jpg)
- Raivo E. Tamm peab suveks tõestama, et miski pole võimatu, kui palju tööd teha.
- Märt Avandist on saanud ootamatult tõsine konkurent sitkele Jürgen Ligile.
- Kolmetunnised trennid on saamas Raivo E. Tammele ja Avandile vaat et normiks.
- Raivo E. Tamme abikaasa pidi kartma, et mehel hakkab huumorimeel ära kaduma.
Rahva seas armastatud Raivo E. Tamm ja Märt Avandi on võtnud nõuks näidata, et ka mittesportlased saavad hakkama alaga, mida enamik peab jõukohaseks ainult superinimestele.
Raivo E. Tammel oli tunne, et veel veidi – ja ta kukub lihtsalt kokku. Tema väheseid järelejäänud soove oli, et pärast seda, kui ta on maha varisenud, tuleks kähku arst, kes kuulaks tema südant ja hingamist. Et kas temast saab veel elulooma.
Tammel, armastatud näitlejal, oli raske, hirmus raske. Ta oli jooksnud Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus juba viis kilomeetrit ja vändanud 20 kilomeetrit rattaga. Aega oli kulunud ligi tund ja veerand. Aga kaks ja pool kilomeetrit jooksu ootas veel ees, et jõuda Jüri duatlonil finišisse. Kiiremad ja sitkemad olid lõpetanud veerand tundi tagasi.
Ent siis tuli üks katsumus teise järel. Esmalt lõi põlvedesse valu. Mis siis, et Tamm oli viie kuu pikkuse treenimisega suutnud kärpida kehakaalu tervelt kuraditosin kilo, 83 kiloni. «Hale vari on minust järele jäänud,» ütleb ta. Seejärel, üritades käigu pealt topsist juua, tõmbas ta vee nii kurku, et silme ees läks lausa mustaks. Tagatipuks polnud ta varem nii palju järjest jooksnudki nagu nüüd. Trennis oli ta harjutanud valdavalt rütmis «viis minutit sörki, viis minutit kõndi». Muidu lõi pulsi liiga üles.
Raivo E. Tamm mäletab senini esimest pikemat rattasõitu, kui jalgevahe läks sadulas sedavõrd hellaks, et isegi pedaalidele enese püsti ajamine ei võtnud valu vähemaks.
Nii tundis Tamm nüüdki, oma debüütvõistlusel, kui jaks rauges, et äkki peaks kõndima.
«Aga mis siis saab, kui ei kõnni?» küsis ta iseendalt. Ja jooksis aeglaselt edasi.
«Ma ei saa ju kõndida, kui kõik vaatavad,» ütles ta iseendale.
Nii ta kokkuvarisemise piirini jõudiski.
Too kahe nädala tagune duatlon Jüril oli esimene kondiproov, mis pidi andma Tammele pisutki aimu, milline pingutus ootab teda ees augusti esimesel nädalalõpul Otepää triatlonil, kus tuleb ujuda 1,9 km, sõita rattaga 90 km ning joosta poolmaraton 21 km. Ta oli lasknud aasta algul triatlonientusiastil Ain-Alar Juhansonil endale augu pähe rääkida, et hakata treenima tavainimesele ulmelisena tunduvaks mõõduvõtuks.
Teine, kelle Juhanson enda korraldatava Baltimaade suurima triatlonivõistluse kuulsaks osalejaks värbas, oli Märt Avandi.
Naine utsitab takka
Juhansoni plaan oligi kutsuda Otepää triatlonile keegi, kellest enamik ei usuks, et ta suudaks selle läbi teha. «Et oleks raske projekt,» lisab Juhanson. Tema soov oli tõestada, et triatlon pole sugugi superinimeste ala, vaid sellega võiks hakkama saada igaüks, kes asjatundliku nõu järgi vähegi korrapäraselt harjutab.
Raivo E. Tamm näis ideaalne raske projekt: kaalu 96 kilo, sporti pole teinud teab mis ajast.
Juhanson helistas oma ettepanekuga Tammele.
«Raivo hakkas selle peale naerma,» meenutab Juhanson. «Ta ütles, et oleks hommikul peaaegu infarkti saanud.» Tamm pole teinud saladust, et ainuüksi kingapaelte sidumiseks kummardamine on tal ajapikku läinud üha raskemaks.
«Raivo helistas mulle juba kümne minuti pärast tagasi,» räägib Juhanson. «Tema naine oli öelnud, et muidugi – tee kaasa.»
Avandi nõusse saamine läks veel lihtsamalt. Avandi oli juba ise rääkinud sel teemal rokimees Tanel Padariga, kes tegi Otepää triatloni läbi eelmisel suvel, ning saanud julgustust. Kui Juhanson siis talle oma ettepanekuga helistas, tuli jah-sõna kiiresti.
Liiati on Avandi erinevalt Tammest harrastanud nooruses kergejõustikku. Jooksmisega, taas erinevalt Tammest, on ta lausa sina peal. Selle tõestuseks läbis ta Jüri duatlonil mõlemad jooksuosad kokku ligi pool minutit kiiremini kui staažikas poliitik ja kogenud triatleet Jürgen Ligi. Aga rattasõidus, nagu nendib Juhanson, tuleb Avandil veel tööd teha, et võimsust arendada. Sel alal kaotas ta Jüri võistlusel endast üle 20 aasta vanemale Ligile 20 kilomeetriga ligi neli minutit. Ümberarvestatult tähendab see vähemalt kahte kilomeetrit ehk kümnendikku distantsist.
Eks selle mahajäämuse kõrvaldamiseks ongi Avandi tööle asunud. Täpselt nädal tagasi oli tal kavas kolmetunnine rattatrenn. Tänaseks on Juhanson kirjutanud tema treeninguplaani tollest veel poole tunni pikema sõidu, mille lõpetamise järel peab Avandi tegema otsemaid 40-minutilise jooksuotsa.
«Märdil on hullud treeninguplaanid,» kommenteerib Tamm. «Mul nii hullud pole.»
Maaliline vaatepilt
Ega kahe mehe plaanides suurt vahet siiski ole. Homme ootab Tamme samuti kolme ja poole tunni pikkune rattasõit (tõsi, sellele ei järgne jooksuotsa) ning eelmisel pühapäeval väntas temagi maanteedel kolm tundi. Kokku läbis ta tol korral 72 kilomeetrit. «Elu rekord!» kuulutab Tamm.
Kuid rattakilomeetrid pole siiski valutult tulnud. Istmik nõuab sadulaga harjumist. Tamm mäletab senini esimest pikemat rattasõitu, kui jalgevahe läks sadulas sedavõrd hellaks, et isegi pedaalidele enese püsti ajamine ei võtnud valu vähemaks. Kogenud väntajad ütlesid talle, et ega muu aita, kui tuleb ajapikku ära harjuda.
Eelmise nädalalõpu rattasõit Haabersti kaudu Harku järve taha ja Tabasalu kandist tagasi Tallinna läkski juba lustlikumalt. «Naudingut oli rohkem kui kannatusi,» kirjeldab Tamm. «Merekaldal on järsak, seal kasvavad kidurad metsõunapuud ja pihlakad, päike paistis – vahel oli tunne, nagu oleks Vahemere äärde sattunud.»
Pikki rattatrenne teevad talle veel meeldivamaks huvitavad trennikaaslased, näiteks 75-aastane Kalju Koch, kes osales kuuekümnendatel kolm korda maanteesõidu MM-võistlustel. «Ta õpetas mind a-st ja b-st peale,» räägib Tamm. «Kui oli jahe aeg, rääkis ta, nagu oleks mu isa: «Ära joo külma vett, sul läheb hääl ära!» Siis rääkis ta Liidu koondise ajast lahedaid lugusid. Mulle meeldib neid lõputult kuulata! Ja kuidas ta mind kiitis, et asend on õige ja saan käiguvahetusega hakkama! See, kui sind niisugune legend kiidab, on sama, nagu Ita Ever ütleks, et oled näitlejana väga hea.»
Huumorimeel läheb kaduma
Tamm tunnistab, et treeninguid ei ole lihtne töö ja perega ühildada. Praegu, mil ta veedab suurema osa nädalast Rakveres, käib ta hommikuti ujumas sealses Aqva spaas. Tema senine pikim ujumistrenn on kestnud tund ja kolmveerand, misjärel ta ronis enda sõnul basseinist välja nagu märg kalts. «Aga see oli mõnus väsimus, nagu pärast sauna,» lisab ta.
Avandi peab suurema osa triatloni treeningutest suutma ära teha alanud kuuga, sest peaaegu terve juuli kestavad tal Naissaarel «Aadama õunte» etendused. «Ratast seal eriti sõita ei saa,» nendib Juhanson.
Seni on mõlemad mehed harjutanud usinalt. Avandil tuli aprillis ja mais kokku tublisti üle 65 treeningutunni. Tammel kogunes möödunud kuul treeningukordi üle 20. Nii palju treenivad Eestis kõvad harrastajad.
«Abikaasa teeb nalja,» tunnistab Tamm, «et olen täitsa teine inimene, tõsiseks muutunud, nii et huumorimeel hakkab ka juba ära kaduma.» Siis kohe täpsustab: «See on mu loomuses, et võtan asju tõsiselt ja pühendunult.»
Tõsiselt ja pühendunult pingutades, allaandmismõtteid maha surudes, jooksis ta lõpuni ka Jüri duatloni. Ja hämmeldus, kui usutlejad surusid talle kohe pärast finišisse jõudmist mikrofoni nina alla, et ei prantsatagi murule, vaid seisab ilusasti püsti. Ja mitte üksnes ei seisa püsti, vaid on suuteline ka rääkima.
«Tunne oli selline, nagu polekski midagi teinud,» imestab Tamm.
Ootamatu seisundimuutuse üle veidi juurelnud, saab ta aru, millest see tulenes: ta taastus kiiresti ära.
Taastus tänu sellele, et oli üle nelja kuu regulaarselt trenni teinud.
Juhansoni sõnul ongi eesmärk, et tema mõlemad uued õpilased, nii Tamm kui ka Avandi, lõpetaksid augustikuise triatloni Otepääl sirge seljaga ja naeruga näol.
Raivo E. Tamme ja Märt Avandi tänavused treeningumahud
Kuu
Treeningukordi
Treeningute koguaeg
Keskmise treeningu pikkus
Keskmine pulss
Raivo E. Tamm
Jaanuar 13 10:43 0:49 120
Veebruar 18 19:16 1:04 117
Märts 21 22:38 1:05 119
Aprill 16 17:28 1:06 123
Mai 21 25:54 1:14 122
Märt Avandi
Jaanuar 9 7:07 0:47 138
Veebruar 13 15:20 1:11 138
Märts 22 20:49 0:57 131
Aprill 24 34:55 1:27 140
Mai 20 29:32 1:29 146
/nginx/o/2017/06/02/6736897t1h5ab1.jpg)
Raivo E. Tamme eelmine treeningunädal
Esmaspäev
Puhkus.
Teisipäev
Ujumine 1:10
400 m vaba + 8 x 50 m tempo + 200 m vaba + 4 x 100 m tempo + 200 m vaba + 2 x 200 m tempo + 200 m vaba + 400 m käelabadega + 200 m lõdvestus.
Kolmapäev
Jooks 1:00
Rahulik tempo, hoida pulss kontrolli all.
Neljapäev
Ujumine 1:20
300 m vaba + 400 m käelabadega + 500 m vaba (iga 100 m esimesed 25 m kiirendust) + 600 m käelabadega + 500 m vaba (iga 100 m esimesed 25 m kiirendust) + 400 m käelabadega + 300 m lõdvestus.
Reede
Jooks 1:00
Rahulik jooks tõusudega maastikul, tõusudel kiirkõnd või lühikese sammuga jooks.
Laupäev
Puhkus.
Pühapäev
Rattasõit 3:00
Rahulik matk rattal. Söök, jook ja rahakott kaasa, et vajadusel tee peal midagi juurde osta.
/nginx/o/2017/06/02/6736901t1h8343.jpg)
Märt Avandi lõppev treeningunädal
Esmaspäev
Puhkus.
Teisipäev
Rattasõit 2:30
Rahulik sõit, aga iga poole tunni kohta 3-minutiline tempolõik.
Kolmapäev
Ujumine 1:00
400 m sooja + 4 x 50 m + 5 x (4 x 50 m) + 400 m käelabadega + 200 m lõdvestus.
Neljapäev
Jooks 1:20
Rahulik jooks maastikul, aga iga 20 minuti kohta 2 minutit kiirendust enesetunde järgi.
Reede
Ujumine 1:00
500 m sooja + 5 x 100 m tempo + 500 m vaba + 5 x 100 m käelabadega tempo + 500 m vaba + 200 m lõdvestus.
Laupäev
Rattasõit 3:30 + jooks 0:40
Esimesed 2 tundi rahulikult, siis 30 minutit keskmises tempos (3 minutit hästi suure ülekandega + 3 minutit hästi kerge ülekandega) + 30 minutit rahulikult + 10 x 10 sekundit maksimaalpingutust istudes, 50-sekundilise lõdvestuspausiga + 20 minutit rahulikult.
Jooks kohe pärast rattasõitu.
Pühapäev
Puhkus.