Seitse dieedinippi, mis võivad sind hoopis paksuks teha

Foto: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

Püüad kaalu kaotada, aga ometi tulemusi ei näe? Sa pole selles mures üksinda. Kaalualandamise kohta liigub palju müüte ning väga raske on vahepeal aru saada, mis on tõde ja mis mitte.

Et jõuaksid lähemale tervislikele eesmärkidele, pani LiveStrong kokku nimekirja levinud dieedinippidest, millel võib olla hoopis vastupidine efekt.

1. Mahla kulistamine. Mahlad on küll head C-vitamiini allikad, kuid ometi sisaldavad need üllatavalt palju kaloreid. 450-grammine mahlajook võib sisaldada 200–300 kalorit, nii et võib olla kerge kaloreid manustada seda tähele panemata. Samas ei sisalda mahlad kiudaineid ning täiskõhutunne ei saabu. Vali parem vesi või tee.

2. Väiksemate portsjonite söömine. Ilmselt oled kuulnud, et päeva jooksul tihedamalt väiksemate portsjonite söömine aitab kaalu alandada. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et minitoitudes ei ole piisavalt kaloreid, et sul tekiks täiskõhutunne – need võivad hoopis isu tõsta. Pidev näljatunne paneb su keha aga koormuse alla, tõuseb veresuhkru- ja insuliinitase. Pole olemas õiget portsjoni suurust, mis sobiks kõigile, seega alusta «normaalse» plaaniga: kolm toidukorda ja üks-kaks vahepala päevas, seejärel hakka seda oma vajadustele kohandama. Võtmeks on vajaminevate kalorite päeva peale ühtlaselt jaotamine.

3. Gluteeni vältimine. Gluteenivaba dieet, mis välistab kõik toidud, mida varem armastasid, võib tunduda kaalulangetamiseks hea idee, kuid puudub teaduslik alus, mis tõestaks, et see ka päriselt töötab. See võib ka panustada kaalu tõusule, sest paljud gluteenivabad söögid sisaldavad rohkem kaloreid, rasva, soola ja suhkrut.

4. Hommikusöögi arvelt kokku hoidmine. Ärgates pole sa ilmselt kuigi näljane ning kindlasti on sul ka kiire, nii et hommikusöögi vältimine või vaid õuna haaramine võib tunduda hea mõte. Kuid hommikune kaloritevältimine viib tavaliselt selleni, et sa tarbid neid päeva jooksul rohkem. Samas on ainevahetus hommikuti palju efektiivsem. Seega muuda oma söömisharjumusi nii, et need ka hommikusööki sisaldaksid.

5. Mahetoitude kummardamine. Paljud mahetoidud kümblevad «tervislikkuse» auras, kuid see on libe tee – sa ei või neid sellepärast rohkem tarbida. Ökomesi on ikkagi mesi, ökokrõpsud ikkagi krõpsud. Osta neid planeedi säästmise pärast, kuid jää siiski üldlevinud tervisliku toitumise põhimõtetele kindlaks.

6. Valkudega laadimine. Valk täidab kõhtu, mis tähendab, et selle abil saad oma isu kontrolli all hoida. See võib pakkuda ka ainevahetusele kerge uue hoo ja on oluline, et säilitada lihasmassi, kuid liigne valgusöömine toob kaasa kaalutõusu, täpselt samamoodi, nagu seda teeks liigne leiva- või pastasöömine. Kõrge valgusisaldusega dieete on üldiselt raskem järgida ning uuringud on näidanud, et neil pole pikemas perspektiivis teiste dieetide ees suuremat eelist.

7. Rohkemate «tervislike» rasvade söömine. Avokaadodest mandlirasvani, hummusest oliiviõlini. Me kõik teame, millised on «tervlislikud» rasvad. Probleem on selles, et grammis rasvas on üheksa kalorit – võrdluseks, valgus ja süsivesikutes on grammi kohta neli kalorit. Nii sisaldab ka väike rasvakogus palju rohkem kaloreid. Sa ei pea minema madala rasvasisaldusega dieedile, kuid sa pead hoidma oma kalorite üldise tarbimise tervislikul skaalal. Nii et naudi «tervislikke» rasvu, aga tee seda mõõdukalt!