Kuidas toitumisega juuste tervist ja välimust mõjutada?

Foto: Svetlana Mandrikova/ Panther Media/ Scanpix

Inimese peanahas on kuskil 100 000 kuni 350 000 karvanääpsu, millest igaühes kasvab juuksekarv keskmiselt 2–7 aastat, kuni jõuab umbes kahenädalasesse puhkeseisundisse. Selles faasis lõppeb karvanääpsu verevarustus ja kui juuksekarv on veel neli kuud peas püsinud, langeb see lõpuks välja, et kasvama saaks hakata uus karv.

Kokku on see väga pikk aeg, mil juuksekarv kasvab ja peas püsib. Seetõttu tuleks juuste eest korralikult hoolitseda ja süüa toitu, tänu millele ei kaota juuksed loomulikku sära ka talvekuudel, kirjutab Food Matters. Tervete juuste nimel söö:

Palju valku. Pea kindlasti silmas, et sööksid valgurikast toitu, mis hoiab juuksed tugevatena ja aitab vältida juuste välja langemist. Söö näiteks linnuliha, kala, mune, kaunvilju, kinoad, pähkleid ja seemneid. 

Rauda. Kui su juuksed kasvavad kahtlaselt aeglaselt või tuleb neid ülemäära palju välja, võib seda põhjustada rauapuudus. Rauapuudus häirib ka karvanääpsu toitainevarustust, mis mõjutab karva elutsüklit ja võib põhjustada juuste välja langemist. Peale looma- ja linnuliha saab rauda ka kaunviljadest, pähklitest, seemnetest, spinatist ja paljudest teistest rohelistest lehtköögiviljadest.

C-vitamiini sisaldavad vilju. C-vitamiin on üks paljudest looduse iluvitamiinidest. Peale selle, et see aitab raual imenduda, on C-vitamiin ka võimas antioksüdant, miks kaitseb organismi vabade radikaalide eest ja aitab kollageeni toota.

Oomega-3-rasvhappeid. Juuste läiget silmas pidades on asendamatud rasvhapped kõige olulisemad toitained, mida tasub rohkem süüa. Eriti hindamatud on oomega-3-rasvhapped, mis hoiavad peanahka tervena ja toidavad karvatüve. Häid rasvu saad kergesti kalast (lõhest, sardiinidest, heeringast), avokaadost, Kreeka pähklitest, chia-seemnetest või toidulisanditest. 

A-vitamiini. Kui peanahk kestendab ja sügeleb, võib olla, et nahk ei tooda piisavalt rasu. Selleks on vaja A-vitamiini, mida saab muu hulgas apelsinidest ning teistest kollastest või oranžidest puu- ja köögiviljadest (ka porgandist ja kõrvitsast). 

Tsinki. Tsinki nimetatakse samuti looduse parimaks ilutoitaineks, sest see tuleb kasuks nii juuste kasvule kui ka peanahale. Seda saab peamiselt austritest, lihast, munadest ja kõrvitsaseemnetest.

E-vitamiini. Kuna juuksed vajavad kaitset ka UV-kiirguse eest, tuleks pärast rannapäeva teha niisutavat maski ja võimalusel kanda päikese käes kübarat või mütsi. Juuste tugevdamiseks ja kaitseks tasub süüa E-vitamiini sisaldavaid toitusid nagu pähkleid, seemneid, avokaadot ja oliiviõli. 

Biotiini. Biotiin on samuti juustele kasulik toitaine, mis aitab vältida juuste murdumist ja kiiret välja langemist. Seda saab jällegi pähklitest, seemnetest, kalast, piimatoodetest, munadest, sibulast, kaerast ja tomatitest.

D-vitamiini. Juuste tervises mängib D-vitamiin võtmerolli. See võib aktiviseerida juuksekasvu ja on asendamatu abimees epidermise proliferatsiooni ja diferentseerumise reguleerimisel. Iga päev võiks nahk saada umbes kümme minutit päevavalgust, kuid kuna see meie kliimas pole hästi võimalik, tuleks D-vitamiini toidulisandina juurde võtta.