Treener Egert Oiov: ära muretse oma kaalunumbri pärast!

Personaaltreener Egert Oiov (paremal) Foto: Vormiloojad

Puutume oma töös pidevalt kokku inimestega, kes väidavad, justkui oleks nad üleöö nii ja naa palju kilosid juurde/alla võtnud. Kuigi seletus kaalumuutusele on lihtne ja loogiline, koormatakse ennast üleliigse stressi ja muretsemisega, kirjutab Vormiloojate peatreener Egert Oiov.

Järgnev tekst on lühike teeviit, kuidas fikseerida oma tegelikku kaalu ning arvutada kaalulangust või hoopis -tõusu.

Erinevad kaalud näitavad sootuks erinevaid numbreid. Seega päeva lõikes kahe erineva masinaga kaaludes võib olla vahe mitu kilogrammi. Konkreetne kaalunumber sõltub oluliselt kaalumise kellaajast, seedetrakti täituvusest ning organismi hüdratatsioonist. Kaalunumber hommikusel ajal ei ole sama, mis õhtul ning enne treeningut sama, mis pärast treeningut. Seetõttu ei tohi ükski kaalulangetaja lubada tekkida ülemäärasel stressil pelgalt numbri tõttu kaalul. Sellest hoopis enam tuleb usaldada peegelpilti ning seda, mida näitavad mõõtmised.

Päeva lõikes võib kaaluerinevus olla kaks-kolm kilo. Seetõttu ei saa tõsiselt võtta väiteid, et kaalusin ennast kaks nädalat tagasi ning olin 50 kilo ja täna kaalun 55kg. Loomulikult võib antud näite varamul kehakaal tõusnud olla, kuid ei pruugi. Seda just eelpool väljatoodud aspektide tõttu. Näiteks tarbisid kaalumisele eelneval päeval ohtralt vedelikke, sõid harjumuspärasest soolasemat toitu jne. See kõik avaldab teatavat mõju kaalunumbrile.

Kui soovid oma kaalu objektiivselt hinnata ning alustada kaalualandamisega rasvaprotsendi vähendamise näol, siis annan sulle alljärgnevad soovitused:

• Kasuta ühte ja sama kaalu, sest masinad on erinevad ning võivad näidata kaalu kõikumist mitme kilogrammi ulatuses.

• Kaalu ennast iga päev samal kellaajal. Kõige parem on seda teha hommikul peale tualetikülastust.

• Fikseeri kaalunumbrid päevade lõikes, liida kokku ja jaga nädalapäevade arvuga.

• Saadud number on aluseks «õige» kehakaalu määramisel. Kui esimesel nädalal tuleb keskmiseks kaaluks 50 kilo ning kolme nädala pärast 55 kilo, siis saame juba üsna kindlalt hinnata kehakaalu tõusu.

• Kaalu langetamisel toimi sarnaselt. Vaid nädalate keskmise arvutamine ning võrdlemine annab objektiivse pildi sellest, kas soovitud kaalumuutus on toimunud.

• Väldi liigset stressi, kui kaalulangus ei ole soovitud vahemikus. Inimorganism ei ole masin ning kõike ei ole võimalik alati numbriliselt mõõta. Tihti aitab see, kui annad kehale aega muutustega kohaneda. Kui teed asju õigesti, jõuad varem või hiljem soovitud tulemuseni.

• Veendu kindlasti selles, et kaalu igapäevane fikseerimine sulle sobib. Kui sul esineb soodumus asju üle mõelda ning kergelt stressi sattuda, siis ei ole igapäevaselt kaalule astumine just kõige sobilikum variant. Üleliigne stress kipub sageli olema üks peamisi põhjuseid, miks asjad ei liigu soovitud suunas. Sellisel juhul on mõistlik järgida ettenähtud plaani ja fikseerida kaalunumber näiteks üks kord nädalas. Selliselt väldid igapäevast muretsemist kaalunumbri pärast.

Kaalulangetajal tasub alati meeles pidada vana tõde: kaalulangetus, kui seda teha õigesti ja peaasjalikult rasva arvelt, ei ole kunagi kiire protsess. Keskmine kaalulangus nädalas võiks jääda vahemikku 250-500 grammi. Mida suurem on kaalulangus nädala lõikes, seda suurema osa moodustavad sellest vedelik ning lihasmass. Seega tasub mõelda, kas tõesti soovid langetada paari nädalaga kehakaalu näiteks viie kilo võrra või parandada hoopis üldist väljanägemist? Lühiajalised ning kiired dieedid ei taga kunagi head tulemust. Isegi, kui soovitud kaalunumber on saavutatud, on peegelpilt sageli halvem kui dieedi alguses.