Apteeker: toidulisandid ei asenda tervislikku eluviisi

Foto: PantherMedia / Scanpix

Praegusel aastaajal, mil päevad aina lühenevad ning ilmad on külmad ja sombused, võib tihtipeale tekkida tunne, et immuunsüsteemi tugevdamiseks ning hea tervise säilitamiseks oleks justkui vaja omalt poolt midagi lisaks teha. Üldlevinud abivahendiks sellistel juhtudel on tavaliselt toidulisandid, mis võimaldavad organismil kätte saada need ained, millest igapäevasel toidulaual vajaka jääb. Enne toidulisandite kasutamist tasuks aga endale selgeks teha, mida need endast kujutavad ja millistel juhtudel neid üldse soovitatakse.

Toidulisandiks võivad Maaeluministeeriumi kodulehe andmetel olla erinevad vitamiinid, aminohapped, rasvhapped, mineraalained, kiudained, pre- ja probiootikumid ning taime- ja ürdiekstraktid, mida Apotheka apteeker Kerli Valge sõnul võidakse manustada nii tableti, kapsli kui ka vedelikuna. Toidulisandite eesmärk on tavatoitu täiendada ning need on inimesele toitainete või muude füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Euroopa Toidunõukogu (EUFIC) kodulehe andmetel on toidulisandite võtmine muutumas üha tavalisemaks nähtuseks. Euroopa riikide seas on nende tarvitamise koha pealt esirinnas Taani ja Saksamaa, kus üle poole täiskasvanud elanikkonnast tarbib toidulisandeid. Samuti on kindlaks tehtud, et naised kasutavad toidulisandeid enam kui mehed.

Toidulisandid ei asenda mitmekesist menüüd

Tänapäeval kipub aina enam levima arvamus, et toidulisandid on tervisliku eluviisi ja tasakaalustatud toitumise loomulik osa, kuid tegelikult on sellised arusaamad äärmiselt ekslikud. Apteeker Valge sõnul saavad inimesed korralikult toitudes eluks vajalikud vitamiinid ja mineraalained siiski igapäevasest toidust ning toidulisandeid kasutatakse vaid siis, kui tavapärase toitumisega piisavas koguses vajalikke toitaineid ei omistata. «Kui menüüs on piisavalt puuvilju, köögivilju, teravilju, proteiine ja tervislikke rasvu ning inimesel on tervislikud eluviisid (ei suitseta, ei kuritarvita alkoholi), siis peaks organism vajalike toitainetega varustatud olema,» selgitab Valge.

Kuigi enamasti aitab organismi tasakaalus hoida teadlik ja mitmekesine toitumine, siis mõnel juhul sellest üksi aga ei piisa ning just sellistel juhtudel võivad toidulisandid apteekri sõnul olla heaks abimeheks. «Teatud olukorrad võivad tingida vajaduse lisaks tarvitada toidulisandeid, sest organismil on tekkinud suurenenud vajadus teatud ainete osas. Sinna hulka kuuluvad näiteks rasedad ja inimesed, kes tarbivad teatud ravimeid, aga ka alkoholi või kohviga liialdajad, suitsetajad, eakad,» kirjeldab Valge, lisades, et toidulisandeid võib tarvis minna ka aktiivselt sportimisega tegelevatel inimestel, kes vajavad suurema füüsilise koormuse tõttu organismi piisavaks varustamiseks rohkem toitaineid kui vähemaktiivsed inimesed.

Sageli on vitamiini- või muude ainete vaeguses vaevlevad inimesed endale kehva toitumisega ise suure karuteene teinud. Apteekri väitel on praegusel ajal inimeste toidulaud paraku tihtipeale ühekülgne ning samuti süüakse palju liigselt töödeldud toite. «Vitamiinide kadu toidust võidakse ka ise põhjustada, näiteks keedetakse toitu liiga pikalt või soojendatakse korduvalt, toitu säilitatakse valedel tingimustel,» ütleb Valge.

Eestlasi ähvardab eelkõige D-vitamiini puudus

«Erinevate uuringute järgi jääb inimestel puudu mitmetest toitainetest, eelkõige C-vitamiinist, foolhappest, kaltsiumist, seleenist ja joodist,» räägib Valge. Põhjapoolsetes päikesevaese kliimaga riikides on suurel osal inimestest ka D-vitamiini puudus. Eesti ei ole siinkohal mingi erand, mistõttu on just D-vitamiin see toidulisand, mida apteeker soovitab inimestel vajadusel aastaringselt lisaks tarbida. «See aitab tugevdada immuunsüsteemi, soodustada kaltsiumi imendumist ja toetab mitmeid olulisi organismi funktsioone.»

«Talvisel perioodil vaevab paljusid ka väsimus, loidus ja keskendumisraskused. Väsimust võib põhjustada lisaks D-vitamiini defitsiidile ka rauapuudus. Et seda tuvastada, tuleb teha vereproov. Ent ka B-vitamiinide ja näiteks magneesiumi nappus tekitab väsimust ja häirib närvisüsteemi tööd,» õpetab apteeker.

Samuti paneb apteeker inimestele südamele, et toidulisandite võtmisel tasub alati kasutusjuhendit järgida. «Toidulisandeid tuleks tarbida vaid teatud koguses ja ettenähtust suuremad annused ei pruugi organismile hästi mõjuda. Suurtes kogustes võivad mõned toidulisandid lausa kahjulikud olla. Just sellepärast müüaksegi toidulisandeid soovitusliku päevase annusega, mida ei tohi rikkuda,» selgitab Valge.