Prantslannade õnnelikkuse saladus

Foto: Creative / Scanpix

Võta omaks see ununenud harjumus ja sa võid saada õnnelikumaks.

Distsipliin ei ole just esimene asi, mille peale mõtted lähevad, kui räägitakse õnnelikkusest. Enamasti seostub enesekontrolliga stress, pingutus või karistus. Näiteks magustoidust loobumine on raske, aga soov toituda tervislikult distsiplineerib tegema õigeid valikuid. Eriti aktuaalne on rääkida distsipliinist tänapäeval, kus inimestel on nii palju vabadust ja valikud, et enamik inimesi lähtub mõttest «teen, mis tahan».

Tuleb välja, et prantslased peavad eelkõige laste kasvatamisel oluliseks just enesedistsipliini rolli, vahendab Verily Magazine. Prantslased usuvad, et see on kõige alus, mis teeb lapse õnnelikuks ja seeläbi on õnnelikum ka lapsevanem.

Ka teadlased on leidnud, et distsipliin teeb inimesed õnnelikumaks. Kui meie elu on korratu, siis me toimetame kogu aeg kriisiplaani režiimil, mis tähendab, et meie kortisooli ehk stressihormooni tase on kõrge. See mõjutab nii mõistust kui keha ja võib kaasa tuua seedeprobleeme, immuunsuse, mälu ja keskendumisvõime vähenemist. Lisaks veel pidev väsimustunne, mille kõige tulemusena ei ole võimalik olla õnnelik.

Need inimesed, kes on suurema enesedistsipliiniga on õnnelikumad, sest nende elu on lihtsam, nad seavad ja täidavad oma eesmärke tihedamini. Seatud eesmärkide saavutamisel vallanduvad meie kehas õnnehormoonid. Põhimõtteliselt aitab distsipliin hoida ära kaost ja asjade kuhjumist, mis tekitab meis stressi. Inimesed peaksid õppima nägema distsipliinis head ja mitte seda, et see on piinarikas ja võtab kogu lõbu ära.