:format(webp)/nginx/o/2016/10/03/5914745t1h1800.jpg)
Personaaltreener ja toitumisnõustaja Mirko Miilits toob lugejani moodused, kuidas omal käel või koos professionaali abiga saavutada vastavalt eesmärgile soovitud kehakaal, paranenud tervis ja kestvad tulemused. Seekordse artikli teemaks on motivatsioon.
Valmisolek harjumuste muutmiseks – aus hinnang iseendale
«Meid määrab see, mida me korduvalt teeme. Seega täiuslikkus pole tegu, vaid harjumus.» Aristotle
Omades enda natuurist täpsemat ülevaadet on järgmiseks sammuks tarvis teada sisemaailmas toimuvast. Töökust trennisaalis ja toidulaua taga aitab tagada täpne arusaam meie sisemistest motivaatoritest ehk milline ikkagi on tegelik soov ja valmisolek muudatuste tegemiseks tervislikult kaalust alla teekonnal.
Enda jaoks tulebki lahti mõtestada kaks peamist sisekõne küsimust:
On ju hea teada, kui aldis ollakse uute harjumuste omandamiseks – nii kiirelt või aeglaselt, kui igaühe jaoks õige on. Üheks tõhusaks viisiks harjumuste muutmisel on esitada avatud küsimusi.
Soov muudatusteks – avatud küsimused
Selgitamaks välja oma sisemist tungi trenni tegemiseks ja heasse vormi saamiseks aitavad nt järgmised suunavad küsimused:
Mida täpselt soovid? Näiteks: «5kg kaalust alla,» «Kõhusangadest lahti,» «Hea välja näha.»
Miks sa seda soovid? Oluline on mõelda enda sisemiste põhjuste peale, mitte sellele, mida teised ütlevad. Näiteks: «Siis ei ole mul piinlik peeglisse vaadata,» «Ma tunnen ennast paremini,» «Siis kaovad sangad ära.»
Miks sa pole praeguseks saavutanud oma eesmärki? Näiteks: «Olen laisk ja ma ei tea, millest alustada.,» «Puudub raha trenni teha,» «Kardan jõusaali minna, sest ei tea, mida teha.»
Mis sind praeguse liikumise ja toitumise juures enim häirib? Näiteks: «Öine näksimine,» «Pole võhma,» «Puudub motivatsioon end liigutada.»
Milliseid lahendusi ise olukorrale näed? Näiteks: «Saada öine näksimine kontrolli alla,» «Treenida võhma,» «Leida motivatsiooniallikas enese liigutamiseks näiteks treeneri näol.»
Oluline on saavutada küsimustele vastates ülevaade reaalsetest soovidest, mis motiveeriks ka vihmase ilmaga õues jooksma ja hoiaks mõtte selge sünnipäeval maiustuste laua ees seistes.
Ideaalide poole pürgides võib alguses tekkida «Kõik või mitte midagi!» mõttemaailm. Selle lähenemise asemel soovitan aga elutervemat «Alati midagi» suunda. Tuleb võtta üks eesmärk korraga ette, mis peab olema vankumata teostatav (nt 2 korda nädalas trenni jõudmine). Numbrilistest ja tegevustele suunatud eesmärkide seadmisest tuleb põhjalikumalt juttu järgmine kord.
Probleemi tuum – 5 MIKS-i meetod
Veel üks võimalik eneseanalüüsi variant on näiteks Toyota tootmissüsteemi peaarhitekt Taiichi Ohno poolt kasutatud «5 MIKS-i» meetod. Seda lihtsa ülesehitusega ideed on hea kasutada probleemi tuumani jõudmiseks. Lihtne rakendada, kuid nõuab süvenemist.
Parema tervise ja hea enesetunde poole pürgijatel võiks «5 MIKS-i» lähenemine välja näha näiteks järgmine:
1. MIKS – Miks ma olen ülekaaluline?
2. MIKS – Miks puudub motivatsioon trenni teha?
3. MIKS – Miks puudub teadmine, milline trenn on kõige tõhusam?
4 MIKS – Miks ei oska antud infohulka analüüsida?
5 MIKS – Miks puudub oskus teha ise valikuid?
Näite põhjal tuleb välja, et abi oleks ühest kindlast allikast endale algteadmised selgeks teha (võtab palju aega ja visadust) ning teiseks valikuks on konsulteerida mõne professionaalse eratreeneriga (võib olla tasuline teenus).
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Sport.