Egle Eller-Nabi: Mis jutt see on, et mitu last, nahk on välja veninud... kui tahtejõudu on piisavalt, on kõik teostatav!

Mahutada üks intervjuu Egle Eller-Nabi üliaktiivsesse päeva on umbes sama lihtne, nagu suruda veel paari paksu inimest puupüsti täis Lasnamäe bussi. Ja Arteri persoonilugu on täpselt nagu üks priske ja pretensioonikas mees – tema juba mõne harva hetke peale ära ei mahu. Oh ei, tahame toppida oma nina sügavale salapärase fitnessimaailma südamesse!

Bikiinifitness on viimase paari aastaga Eestis tohutult populaarsust kogunud ja selle põhjuseks on üks supertrimmis, sale ja särtsakas naine – Egle! Särab ringi, jõuab kõikjale ja innustab teisi, toimib ühes isikus nii materialiseerunud unistuse, treeneri kui ka motivatsioonipaketina. Varahommikul utsitab Kanal 11 «Trennispikris» tagumikku diivanilt püsti vinnama, päeval juhendab rühmatrenne ja personaaltreeninguid. Lisaks tegutseb fitnessimodelli ja koolitajana, kasvatab väikest tütart ja innustab tippsportlasest abikaasat Heiki Nabi. Hm… peab tõesti olema päris tugev, et selle kõigega toime tulla!

Egle puhul on ühes säravas naises koos nii sportlik energia kui ka naiselik glamuur. Ehkki enamik päevi möödub spordiriietes, armastab ta väga ka kauneid kleite. «Neid olukordi võiks elus ainult tihemini ette tulla!» Foto: Eero Vabamägi

Egle Eller-Nabi on bikiinifitnessis absoluutses tipus. Meie esimene IFBB Bikini Pro, kes murdis läbi maailma ühe mainekama võistluse Olympia Pro ülitiheda konkurentsisõela. Seda saavutust võib võrrelda olümpiamängudele pääsemisega tippspordis! Ja ehkki Las Vegasest finaalikohta kaasa ei toodud, on meie fitnessikuninganna laetum, kogenum ja paremas vormis kui kunagi varem.

Mis jutt see on, et kolm last, nahk on välja veninud... kui tahtejõudu on piisavalt, on kõik teostatav!

Bikiinifitness on suurejooneline ja särav, kuid sama suured on sahinad, mis kogu glamuuri saadavad. «Appi, need naised on nagu ratsahobused – kühveldavad ainult mingit keemiat sisse!» «Ei noh, sellist vormi on ju võimatu saavutada, kindlasti on seal doping mängus…»  Teadmatus on parim pinnas lopsakate legendide vohamiseks. Teeme klaariks, kuidas asjad tegelikult käivad.

Egle Eller-Nabi Bikini Olympia võistlusel. Foto: eglenabi_bikinipro/Instagram

Üha enam naisi saab sinu käe all vups ja vups supervormi. On teil mingi salajane otsetee, mida teised ei tea?

Mingit otseteed ei ole! Ei saa liftiga tulemuseni sõita, ikka peab aste astme haaval trepist minema. Silmapaistva tulemuse saavutamiseks on vaja väga palju pingutada, mitte keegi ei jõua ilma suure vaeva ja tööta lavavormi. Bikiinifitnessis pole nii, et teed oma trenni ära ja rahu majas. See võtab kõik, see on elustiil! Trennid, puhkus, täpne toitumine – kõik peab olema pidevalt kontrolli all. See on ka väga kommertslik ala, palju pakutakse igasugu tablette ja pulbreid, aga mingit imet neist loota ei maksa.

Tabletid ja pulbrid – ka sel alal liigub siis keelatud aineid…

Jah, see on tõsine teema, millest ei räägita, kuid isegi surmajuhtumeid on ette tulnud! On olemas igasuguseid aineid, mis võimendavad lihaskasvu, kiirendavad taastumist, viivad vedeliku kehast välja, väga tugevaid rasvapõletajaid… Mul on väga hea meel, et Eesti kulturismi ja fitnessi liit on niivõrd tugev, et kõike seda kontrolli all hoiab. Võib küll vinguda, et kiusavad sportlasi, kogu aeg pead proove andma – aga kõik see on ju selleks, et hoida sportlaste tervist! Eesti on just seetõttu parim koht fitnessiga tegelemiseks, igal pool mujal need reeglid nii edukalt ei toimi.

Fitness on ju väga visuaalne ala, naiivne oleks arvata, et seda laval kohe näha ei ole, kui oled mingeid kahtlasi aineid sisse söönud – loomulikult on!

Mille pärast dopingut kasutatakse?

Loodetakse, et saab kiiremini! Kindlasti saabki – aga mis on selle hind? See käib väga rängalt inimese enda tervise arvelt. Korraks saad rasvaprotsendi alla, aga pärast oled hullemas vormis nii füüsiliselt, vaimselt kui ka tervisenäitajate poolest. Need ained pole ilmaasjata keelatud, nad lõhuvad su keha!

Mõni näide ehk?

Välisvõistlustel olen näinud naisi, kes on kasutanud väga võimsaid rasvapõletajaid – see on päris hirmus vaatepilt! Nende nägu on täiesti ära vajunud, noortel naistel. Või kui aetakse taga väga kuiva vormi, siis vedelike väljutamine teeb samuti kehale tõsist kahju, enesetunne on kohutav, närvisüsteem ei pea vastu, pidev ärevus…

Piinad oma keha mingi mõttetu hetke pärast, poole aasta pärast oled 15 kilo raskem ning täiesti vormist väljas. Sealt tulevadki legendid, et see ala keha lõhub. Naisterahva puhul veel eriti – milleks!? Mille nimel oma tervist rikkuda, me tahame ju terveid lapsi saada. Ma ütlen ausalt, et pole kordagi kokku puutunud ühegi keelatud ainega. Kas manipuleerida keemiaga või laduda tulemus pikaajalise tööga, see on suhtumise küsimus. Õnneks on enamik valmis pingutama õiglaselt. Tuleb loota ainult enda peale, mitte mingile imepulbrile.

«Mingit otseteed tippu ei ole! Peab ise aste haaval trepist minema.» Egle võistleb ise IFBB Bikini profiliigas ning treenib ja inspireerib tervet armeed sportlikke naisi. Foto: Eero Vabamägi

Läheme siis lubatud ainete kallale – fitnessimaailm kubiseb toidulisanditest, kas neist on kasu?

Bikiinifitness on väga kommertslik ja ka spordimaailmas laiemalt promotakse meeletus koguses tooteid. Paljud arvavad, et kõike seda peabki sööma, muidu tulemust ei saa. Ei ole nii! Ma ei arva,  et niisama peaks igasuguseid asju sisse võtma, jooma sadat šeiki, võtma oomegat, vitamiine… Tee kõigepealt vereproov ja veendu, kas sul on üldse midagi puudu. Ja siis võta ainult seda, mida su kehal tõesti on vaja!

Kui treeningkoormus on suur, on muidugi põhjendatud taastavate toidulisandite kasutamine, valgu- ja  BCA-joogid.  Vahel mulle meeldib ka spordibatooniga maiustada. Aga need ei asenda mitte kunagi täisväärtuslikku toitumist! Number üks on tavatoitumine nullist korda teha, lisand on lisandiks. Silmaga nähtavat kasu on neist ainult rahakotile – see on pärast palju õhem!

On lubatud toidulisandite hulgas ka ohtlikku kraami, millega ettevaatlik olla?

Ma ise jälgin, et ei tarbiks liialt suhkruasendajaid – neid on igale poole peidetud. Kui näiteks võtan tiheda trennipäeva jooksul spordijoogi, kus need nagunii sees on, vaatan, et neid poleks kusagil mujal. Kui magus meeldib, võta pool lusikatäit tavalist suhkrut või tükk šokolaadi. Olen täheldanud, et suhkruasendajad mängivad dieedile vastu ja rikuvad seedekulgla mikrokliimat, suurendavad magusaisu ja mängivad näljatundega.

On teada, et paljusid sünteesitud aineid keha üldse ei omastagi.

Jah, peab väga jälgima, palju su toidulaual asendusasju on. Minu tiimi toitumisspetsialist Kristin Salupuu on neli aastat seda ala õppinud ja väga tavatoidu-usku. Ta on ise suurepärases vormis ja kogu aeg imestatakse, et selline pisike sale tüdruk nii palju sööb. See ongi suur saladus – mitte ükski heas vormis inimene ei söö vähe! Personaaltreenerina pole mul olnud ainsatki klienti, kes sööks liiga palju, vastupidi – kõigil on liiga madal kaloraaž, mis takistab tulemusi saavutada.

Jõudsimegi teemani, mis huvitab iga naist – mida süüa, et olla nii vapustavas vormis nagu sina?

Keerulised söögiteemad on tegelikult väga lihtsad - kõige alus on täisväärtuslik, mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine. Võistlusvälisel ajal ma end ei piira. Ja see pole eriti raske – kui su keha saab kätte, mida vajab, ei tekigi mingeid isusid. Ma ei võtagi rohkem juurde kui kaks ja pool kilo.

Ja muuseas ma armastan väga šokolaadi! Kuna teen palju trenni, siis luban seda endale mõistlikus koguses isegi dieedi ajal. Kui endale kõike keelad, siis mingi hetk ikka murdud ja sööd suurel hulgal asju, millest pikalt loobunud oled.

Mida tähendab võistluseelne dieet?

Mina ütlen selle kohta režiim – see on tõesti kõige karmim osa bikiinifitnessi harrastamise juures! Väga raske psühholoogiline katsumus, pidev kontroll ja loobumised. Siin on tõesti nii: «Kaneelisaiad! Aaah! Kes see tõi need siia!?»

Kaks-kolm kuud enne võistlusi on sportlane väikeses energiadefitsiidis. Mina tulen oma tavakaloraažist vaid 100–200 kcal kaupa alla, et ainevahetus ei aeglustuks. Dieet on väga aeglane protsess. Kui mõni klient on pettunud: «Oi, dieet ei toimi vist, ma võtsin kuuga ainult 2,5 kilo alla…», siis minu reaktsioon on: «Issand jumal, nii palju!» Paras on kaotada nädalas 300–400 grammi, kuus kokku umbes poolteist kilo.

Kiiresti oleks ju väga lihtne, kaks päeva ei söö ja ongi kaks kilo läinud – aga mis su keha sellest arvab? Kaotad lihast, ajad keha stressi. Tean oma kogemusest, et siis ei jaksa trennis pingutada ning kaal ka ei lange! Ja niipea kui taas sööma hakkad, duubeldad oma kaalu.

Kui madalale see rasvaprotsent ajutiselt viiakse?

Enamasti on see alla 18, igaühele sobib erinev. Maksimaalselt madal rasvaprotsent pole kindlasti eesmärk! Vaid võistluseelsel perioodil viiakse rasvaprotsent alla, et lihas paistaks välja.

Ja see on ajutine, muul ajal see nii all ei ole, naised on lihtsalt heas vormis, sa ei saa isegi aru, et nad fitnessiga tegelevad.

Kas mingid toidud on keelatud ka?

Kiirtoit. Mu toitumine on sel ajal väga puhas. Kaovad kõik kastmed, võid, suhkrud, kohvisiirupid. Mahlad – paljud ei arvesta, et neis on väga palju suhkrut. Joon ainult vett, teed või kohvi. Saiakesed loomulikult kaovad! Puhas riis, köögivili, liha – menüü peab olema väga vaheldusrikas.

Aga väsimus, isud, meeleolu kõikumised – sellest ei pääse.  Pead asjaga kogu aeg tegelema, et ükski eine ei jääks vahele, poleks mitte mingit näksimist. Kerge see pole. Kogu analüüsipool, pidev mõtlemine – see on ikka päris väsitav!

Mida sa arvad igasugu moedieetidest?

Mõni ajab asja ikka jube keeruliseks – keelab paljud toidud endale ära ja leiutab probleeme, millel pole mitte mingit meditsiinilist alust. Ei söö saia, leiba, piima, muna, riisi, kartulit, pastat… Mida sa siis sööd? Mille pealt sa üldse sporti teed? Ega kanaliha ja salatilehtede pealt treenides ei tule mingeid tulemusi!

Paljud piiravad süsivesikute söömist. Ma ei saa üldse aru, kuidas on nii võimalik hea tujuga ja energiliselt oma päevi mööda saata. Toon sulle ühe hea näite – tegime täisteraleivast figuuriburgereid – kana, pesto, salat. Jagasin sellest pilti ja sain nii palju halba tagasisidet! Et issand jumal, mina – ja söön leiba!? Kuidas ma julgen! Sain esimest korda aru, et vormisolekut seostatakse leivast-saiast loobumisega. Trendidieedid on paljudele hullu ajupesu teinud, seda parandada on väga suur töö.

On ju levinud arvamus – heas vormis, järelikult ei söö!

Tegelikult on vastupidi! Kui sa sööd normaalselt, tunneb keha ennast hästi, ei hoia mitte midagi kinni ja sul pole ka mingeid üleliigseid isusid. Alguses kõik imestavad – mis mõttes, et kui ma tahan alla võtta, siis ma pean sööma hakkama? Aga see on ainus taktika, mis sind pikka aega õnnelikuna, tervena ja vormis hoiab.

Paljud nüüd mõtlevad, et mis Eglel viga, sööb kõike ja on supervormis. Aga tõsine treeningkoormus kuulub ka asja juurde. Palju sa treenid?

Kaheksa tundi päevas olen aktiivne – juhendan rühmatrenne, personaaltreeninguid, teen ise trenni. Kogu aeg jalgade peal! Püüan jälgida, et füüsiliselt aktiivset treeningut ei tuleks päeva peale üle nelja tunni, see oleks juba liig.

Kui eesmärk on lihtsalt vormis olla, piisab kolmest treeningust nädalas, aga võistlejana – kindlasti mitte! Koormus on päris suur, tuleb teha viis pikka pooleteisetunnist treeningut, vahel isegi kuus-seitse. Kuid algaja ei tohi kunagi treenida nagu proff, muidu on koormusvigastused, kurnatus ja pettumus kiired tulema.

Kust sul üldse mõte tuli fitnessiga tegelema hakata?

Olen eluaeg sportlik olnud, tantsinud, kergejõustikku teinud, treenerina töötanud. Fitnessi- ja aeroobikaliit on omavahel seotud, nii kutsuti mind ükskord Narva treenima fitnessivõistlustel osalevaid naisi. Kui kohale jõudsin, siis korraldajad imestasid – issand, sa oled ise nii heas vormis, tule ka lavale! Mõtlesin, et oh, mul oligi sellist huvitavat väljakutset vaja. Selle võitluse ma võitsin ning siis mõtlesin, et miks mitte proovida siis juba bikiinifitnessi. Sama hooaeg lõppes mulle kohe Euroopa meistrivõistlustega.

Sukeldusid fitnessimaailma, olles ise vaid pool aastat tagasi emaks saanud. Enamik meist on sel alal lopergused nagu kehvasti kerkinud kuklid ega julge bikiinide poole vaadatagi… Kuidas see sul õnnestus?

Eks kümme aastat treenitust annab mingi baasi. Samas ma polnud sel ajal sugugi ideaalses proportsioonis, mu praegune vorm on hoopis midagi muud…

Mul oli seal võistlustel jah Renata kaasas – ta on mul igal pool kaasas. Kõik imestasid, et issand kui armas, väike laps ja veel võistleja laps. Aga nüüd, kui ma olen selles maailmas juba pikemalt, tean, et see pole üldse harukordne! Enamikul võistlejatel on lapsed. Ja ma ise treenin naisi, kellel on mitu last ning kes on megavormi teinud. Mis jutt see on, et kolm last, nahk on välja veninud... kui tahtejõudu on piisavalt, on kõik teostatav!

Kui lapse sain, tundus mulle, et issand, mul on nii palju aega! See on ju oma valik, mida sa teed siis, kui laps magab. Kas pikutad diivanil või eelistad liikuda? Kolmeks aastaks tuppa istuma jääda pole mõtet, ja kui sa ise midagi ei tee, siis pole mõtet ka ülekilode pärast stressata. Samas ma ei arva absoluutselt, et kui laps sünnib, peaks emme kohe trenni tormama, enda ja lapse hea enesetunne on sel ajal palju tähtsam kui keha pärast muretsemine.

Sinu tütar Renata on samamoodi sportlik nagu ta emme-issi?

Loomulikult, ta ei kujuta teistsugust elu ettegi. Ta on hästi energiline, üliaktiivne laps. Käib ujumas, tahab väga võimlema minna. Tantsimine väga huvitab. Vaata praegu ka – paigal ta ei püsi, vaid tegutseb kogu aeg. Just tema pealekäimisel sõidame siia Arigatosse trenni pidevalt rattaga, tema väntab ja ema väntab.

Perekond on Egle kindel tagala ja fänniklubi. Tippsportlasest abikaasa Heiki Nabi ja pisitütar Renata emmega San Marinos kruiisimas ning lavataguses saginas võistlustel, kus emme võitis kulla. Foto: Erakogu

Sinu abikaasa on tippsportlane Heiki Nabi. Tihti on meistriliigas teine pereliige treener või toetav taustajõud, teie olete mõlemad tegevsportlased – on seda raske ühendada?

Vastupidi – ma tunnen, et saan  just hästi palju jõudu ja motivatsiooni juurde sellest, et Heiki mu kõrval niimoodi pingutab. Ta on mulle suureks eeskujuks!

Eks see nõuab parasjagu planeerimist, kuidas ühendada kõik need reisid ja ajakavad, eriti kui sul on laps. Heiki spordiala eeldab hästi tihti reisimist, oma võistlusgraafiku sätin paika selle järgi. See on üsna tavaline rütm meil, minna reedel ja pühapäeval talle lennujaama vastu. Täna ka – peangi viie minuti pärast minema hakkama, ta naaseb sõjaväelaste MMilt, kullaga!

Ma poleks kindlasti oma alaga sel tasemel tegelema hakanud, kui mu kõrval poleks tippsportlast. Me mõistame teineteist. Kui on raske, toetab Heiki mind alati. Vahel on tunne, et enam ei jaksa, ei suuda, olen närvis… Siis ta ütleb, et tema tunneb mõnikord täpselt sama, ning see aitab igast raskusest üle! Meil on ka hästi toetav pere mõlemal, vanavanemad aitavad rõõmuga Renatat hoida.

Kuidas spordielu ja pereelu tasakaalus hoiate?

Perega koos olla meeldib meile mõlemale kõige rohkem! Aga seda ei juhtu kuigi tihti, et meil Heikiga on mõlemal korraga vaba nädalavahetus. Mida meile koos teha meeldib? Oi, need on ka kõik aktiivsed tegevused, sõidame ratastega, matkame, rändame laidudel, ronime kusagil seikluspargis. Oleme kõik kolm seiklusliku loomuga – istume nädalalõpul autosse ja lihtsalt sõidame, ilma et oleks aimugi, kuhu.

Kuidas te üldse kokku saite?

Kohtusime Tallinnas ühel üritusel ja tundsime kohe esimesel hetkel, et kõik on õige – me oleksime pidanud ammu juba kohtuma! Nüüdseks oleme õnnelikult koos seitse aastat, viis neist abielus. Naljakas on see, et oleme Heikiga mõlemad Hiiumaalt pärit, aga seal me ei tundnud!

Perekond on Egle kindel tagala ja fänniklubi. Tippsportlasest abikaasa Heiki Nabi ja pisitütar Renata emmega San Marinos kruiisimas ning lavataguses saginas võistlustel, kus emme võitis kulla. Foto: Erakogu

Puhastverd hiidlaste pere niisiis. Kuid Egle näeb oma kõrgete põsesarnade, ülespidi silmalõike ja kuldse jumega välja üpris eksootiline – traditsioonilise eestlasega sarnaneb ta vähe nii väliselt kui ka iseloomu poolest. Ta on ebareaalselt energiline, temast tulvab tuntavalt tegutsemistahet ja elurõõmu. Vestleme pärast hiiglapikka trennipäeva – ei väsimuse varjugi! Ning kui vahel peab auväärt kaasmaalastel lausa tangidega sõnu suust kangutama, siis Egle on pigem lõunamaiselt ülevoolav ning südantsoojendavalt siiras. Aga eks Hiiumaa ole üks eriline meretagune kant kah!

Kui sa maailmas ringi reisid, millist rahvust sulle pakutakse?

Brasiiliat on väga palju pakutud, nii välimuse kui ka temperamendi põhjal. Eestit pole pakkunud küll mitte keegi. Tavaliselt hakkavad reisidel kõik taksojuhid minuga automaatselt rääkima hispaania või portugali keeles. See on väga tore – hispaania keelt ma räägin täiesti vabalt ja portugali keelest saan aru. Itaalia keelt oskan ka.

Oh hoo – seda kindlasti paljud ei tea, et meie fitnessikuninganna on ka polüglott!

Sellest pole juttu olnud jah. Elasin rohkem kui kümme aastat tagasi Venetsueelas, kuid keeleoskus on alles ja sellest on palju abi. Viimased Euroopa meistrivõistlused bikiinifitnessis on ju toimunud kolm korda järjest Hispaanias!

Olen kogu aeg olnud hästi julge ja uudishimulik, aga Hiiumaa on väike saar, ikka tahad maailma avastada. Ühel õpilasel oli võimalus minna aastaks vahetusõpilaseks Venetsueelasse. Vaatasin lihtsalt – ahhaa, Kariibi mere ääres, soe, sobib! Kandideerisin ja saingi. Alles pärast seda läksin vanematega läbirääkimisi pidama. Siis ma ei mõelnud, et ei oska sõnagi hispaania keelt, ei tea riigist mitte midagi, seiklushimu oli nii suur! Keel tuli hästi kiiresti, käisin ringi, sõnaraamat käes, keskendusin, õppisin iga minut ja kahe kuuga juba rääkisin.

Mine tea, Eestis on ju igasugu segatud verd, eriti saartel, võib-olla on see keel sul geenides?

Mingite keelte omandamiseks on mul tõesti justkui eelis olemas. Hispaania, itaalia – väga kergelt tulid. Samas tahaksin ka oma vene keele oskust parandada, tingimused peaks ju paremad olema, aga see jääb mulle palju raskemini külge. Aga hispaania keeles võin vabalt olla tõlk või giid, olen isegi töötanud sel alal. Olen ka kaheksa aastat klaverit õppinud, seda ei tea mitte keegi! Mul on unistus, et kui on oma majas rohkem ruumi, hakkan taas mängima.

Kus sa kogu seda fitnessivärki õppisid?

Kui mina alustasin, siis ei olnud bikiinifitnessi alal siin ühtegi spetsialisti, mu treener oli Google.com! Kõik need teadmised on alles nüüd siin kättesaadavad, minul tuli kõike avastada isiklike kogemuste kaudu. Treenerina olen end koolitanud Eesti võimlemisliidu, fitnessi ja kulturismi liidu seminaridel. Mulle meeldib õppida – kui reisin võistluste pärast, võtan alati juurde eri koolitusi ja otsin teiste treeningutest inspiratsiooni.  

Mis sa arvad, miks on bikiinifitness viimastel aastatel varasemast palju populaarsemaks muutunud?

Sest igaühel on võimalik teadliku treeningu ja toitumisega oma keha paremaks muuta.

See on teadliku inimese ala, nõuab pühendumist ja sobibki paremini neile, kellel juba elukogemust – palju on üle 30-aastaseid naisi, kes on juba teinud karjääri, loonud pere ja tahavad nüüd investeerida aega ja energiat iseendasse.

Ükskord kirjutas üks huviline mulle: «Jaa, see ala on mu unistus, mul on suur juubel tulemas, aga vaevalt minust enam asja saab. Ma olen juba liiga vana…» Mind hakkas kohe huvitama, et kui vana see väga vana naine siis on. Selgus, et kolmkümmend! Täpselt paras aeg alustada. Tegelikult on bikiinifitnessis iga vanus parimad aastad – võistlevad ka üle 50-aastased naised, muidugi oma kategoorias, nad näevad vapustavad välja.

Kõik ei tahagi võistelda! Paljud naised on aastaid trennis käinud, kuid ei näe mingit tulemust, sest nad pole seadnud endale selget eesmärki ja ega tea, mis kuidas mõjub. Aga siin on progress kohe näha, see motiveerib edasi pingutama.

Mis siis näha on?

Kui sa teada tahad, siis hooajavälisel ajal ei pruugigi aru saada, kes on fitnessivõistleja. Lihased pole väljas ega midagi. Lihtsalt nad on väga heade proportsioonidega, heas vormis naised, hästi saleda taljega. Selle ala eesmärk on arendada harmooniliselt naiselikku ja sportlikku, liivakellakujulist keha.

Milline keha on ideaalne?

Ideaali tegelikult ei olegi! Igal võistlusel on oma nägu, mille dikteerivad naised, kes sel korral lavale lähevad, võib olla väga erinev, mida hinnatakse. Euroopas tuleb mõnele võistlusele enamik osalejaid n-ö kuiva vormiga, neil on rasvaprotsent väga alla viidud. Mujal võib parima tulemuse teha just pehmema, naiselikuma vormiga. Samuti ei piisa ainult kehast, väga palju loeb ka sära, liikumine, poseerimisoskus. Euroopas on näiteks levinud väga jõuline poseerimine, mis Ameerikas saaks väga karmi hinnangu – seal hinnatakse rohkem graatsiat.

Kõrvaltvaatajal on poseerimist raske mõista, see on ju ka omaette treening ja teadus.

Poseerimine on oluline osa sellest võistlusest – see peab olema hästi lihvitud, liikuv, loomulik. Paljudele on see kõige raskem! Tihti tulebki võitjaks see, kel on parim liikumine ja karisma, mitte ideaalne keha – sest keha on kõigil super. Bikiinifitnessi võistluses on neli põhipoosi: eest, küljelt, tagant ja uuesti külje pealt. Lisaks highwalk, kus vaadatakse keha plastikat. Isegi kui sul on tantsija taust, tuleb kõike seda õppida ja kehatunnetust eraldi treenida. Lavakogemus annab ka väga suure eelise – võitjad on alati juba palju kordi laval olnud. Paljud keskenduvad ainult vormi tegemisele ja jätavad poseerimise viimasele kuule, aga siis on juba hilja. Lavaline liikumine ja keha on sel alal üks tervik.

Miks on bikiinifitnessi profivõistlejatel kunstrinnad?

Mis on naise rind – see ju koosneb rasvast! Kui keha rasvaprotsent on hästi madal, siis sul ei saagi mingit rinda olla. Aga kõigil ei ole rinnaimplantaate, alati on võimalus valida ka push-up-bikiinid.

Mulle tundub, et kunstrinnad on üldse ja igal pool väga levinud, bikiinifitnessi võistlustel on need lihtsalt lava peal kõigile näha, mujal sa ei pruugi neid märgata.

Avalda veel siseringi saladusi – mis möks see keha peale kantakse, et lihased laval välja tuleks?

Hästi tume grimm kantakse peale sellepärast, et laval on väga ere valgus, seal poleks muidu ühtegi lihast näha. Kuid see kuivatab väga nahka ning ühtlast tulemust pole üldse lihtne saada. Pead enne väga palju nahka koorima, niisutama. Mina näiteks treenin nii palju, et käin vahel päevas neli-viis korda duši all. Ning pärast tuleb see grimm ebaühtlaselt maha – sellega on päris palju tegemist!

Millised ettevalmistused veel lavale minekule eelnevad?

Ma ärkan neli-viis tundi varem üles, et end lavavormi seada. Meigile kulub tund, see on ju täismäng! Ripsmete kleepimine on minu jaoks kõige keerulisem. Ning nägu peab olema sama tume kui grimm kehal, sa ei saa kasutada oma tavalist jumestuskreemi. Siis tund aega juustele – kõik peab olema täiuslik. See on üsna tavaline, et kui buss võistluspaika läheb kell üheksa hommikul, tuleb minul tõusta keset ööd, kella nelja paiku.

Ning millised ohud varitsevad kogu selle litrisära ja glamuuri varjus?

Bikiinifitness on väga psühholoogiline. Kui sul on väikegi kalduvus toitumishäiretele, on iga suutäie kontrollimine väga ohtlik teekond! Ja isegi kui kõik on tasakaalus, on võistluseelset pinget tohutult raske taluda. Kerge on kaotada pea, kui tagant kihutab soov end tippvormi viia. Maksimumi tahtes ei hooli sa enam, mis on tervislik ja mis ei ole tervislik.

Samas on mul olnud kliente, kes on tänu fitnessile oma toitumishäired kontrolli alla saanud, ehkki sel juhul peab ekstra valvel olema.

Toetaja peab olema kõrval, kes näeb sind adekvaatselt. Parem veel, kui terve toetussüsteem – pere, sõbrad. Kui sa pühendunult treenid, jääd ju paratamatult igasugu pidudest ja õhtusöökidest kõrvale. Tuleb enda vastu aus olla ja spetsialist appi võtta – treener, toitumisnõustaja, psühholoog, kui tarvis. Ning kogu see välimusekesksus eeldab, et sul on sisemised väärtused paigas ja enesekindlus tugev. Kerge on sattuda nõiaringi, kus su mõtted ei koosnegi muust, kui et mida süüa, mis kell, mida treenida, kuidas… Elu ei koosne ainult kehast, tähtis on mitte unustada ennast ja oskust elust rõõmu tunda.

Egle pole kunagi kartnud kõrgeid sihteseada ning nende nimel ränka vaeva näha.«Bikiinifitnessis pole nii, et teed oma trenni ära ja rahu majas. See võtab kõik, see on elustiil!» Foto: Erakogu

Egle Eller-Nabi IFBB Bikini PRO

Personaaltreener (bikiinifitnessi võistlejad ja tavatreenijad)

Rühmatreener (Arigato, Audentes)

Koolitaja (fitnessposeerimine, lavakõnd)

Teletreener saates «Trennispikker» (Kanal 11, E–R kell 7, L-P kell 9)

Fitnessimodell

Sündinud 9. jaanuaril 1983 Kärdlas

Läbinud lugematul hulgal eri fitnessi- ja treeningkoolitusi nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Lõpetanud Estonian Business Schooli (eriala võõrkeeled ja ärikorraldus). Valdab hispaania, itaalia, inglise ja saksa keelt.

Lõpetanud Kärdlas Rudolf Tobiase nimelise muusikakooli klaveri eriala.

Tegutsenud üle kümne aasta rühmatreeningute ja tantsutreenerina.

Töötanud neli aastat Tallinna linnavalitsuses terviseedendajana.

2016 osales esimese eestlasena bikiinifitnessi tippvõistlusel Olympia Pro Las Vegases.

2015 IFBB San Marino Pro 1. koht – lunastas pääsu olümpiale.

2014 Nicole Wilkinsi MM 1. koht / profikaart.

2014 Bikini Pro Moscow, 6. koht.

2014 Riga Pearl, 1. koht.

2013 Arnold Classic Amaeteur 2. koht.

2011 Fitnessmodell Narvas, 1. koht (Renata oli pooleaastane).

Kirjutanud raamatu «101 rasvapõletuse trenni- ja dieedistrateegiat».

Abikaasa Heiki Nabi, kahekordne maailmameister maadluses, viieaastane tütar Renata.