Miks meid õudusunenäod painavad?

Foto: SCANPIX

Kellelegi ei meeldi, kui miski teda sügavast unest üles ajab, eriti kui äratajaks on kallaletung, madu voodis või põletavad leegid.

Halvad unenäod või lausa luupainajad pole lihtsalt tüütud – korduval esinemisel võivad need segada head und ning mõnikord ka elu, kirjutas divine caroline.

Unenägude skaalal kahvatub oluliselt eksamilt puudumine või alasti tööle ilmumine õudusunenägude kõrval, mis magaja üles ehmatavad. Need toimuvad REM-une ajal ning kuna luupainaja meid äratab, mäletame tavaliselt liigagi selgelt kogetud hirmu, ärevust ja õudust.

Kuigi hirmuunenäod on laste seas rohkem levinud, võib neid esineda kogu elu jooksul. Kas saame ise midagi teha, et deemoneid enda unenägudest eemal hoida?

Ärevus ja stress

Ärevus ja stress on sageli traumaatiliste sündmuste tagajärjeks ning õudusunenägude põhjustajaks. Rahvusvahelise uneuuringute assotsiatsiooni (IASD) andmetel võivad halbu unenägusid või luupainajaid tekitada ohtlik operatsioon või haigus, armastatu leinamine, kallaletungi kogemine või tunnistamine ning suurem õnnetus.

Kuid hirmuunenägude põhjuseks pole alati traumaatilised sündmused. Igapäevased stressorid – näiteks ärevus töö või raha pärast – või suured elumuutused – nagu kolimine või lahutus – võivad samuti luupanajaid tekitada.

Vürtsikad toidud

Meie öist puhkust – kui mitte õuduste nägemise tõenäosust – võib mõjutada mida ja millal sööme. Ajakirjas International Journal of Psychophysiology avaldatud väiksemas uuringus sõid grupp terveid mehi mõnel õhtul enne magamaheitmist ära vürtsika eine.

Vürtsika toidu õhtutel püsisid osalejad kauem üleval ning magasid halvemini. Põhjus selles, et vürtsikas söök võib tõsta kehatemperatuuri ja seega und häirida. See võib ka selgitada, miks mõned inimesed näevad luupainajaid, kui on liiga hilja õhtul söönud.

Vähestele sellekohastele uuringutele vaatamata, tõstab söömine vahetult enne magamaminekut ainevahetuse kiirust ja ajutegevust ning võib hirmunenägusid tekitada.

Rasvane toit

Kuigi lõplikest järeldustest ollakse kaugel, viitavad mõningad uuringud, et mida rohkem rasvaseid toite päeva jooksul tarbida, seda suurema tõenäosusega kannatab unekvaliteet.

2007. aastal väljaandes Psychological Reports ilmunud uuring leidis, et suurtes kogustes orgaanilist toitu ja rämpstoitu söönud inimeste unenäod olid erinevad. Autorid spekuleerisid, et mõningad söögid võivad unenägusid negatiivselt mõjutada.

Alkohol

Alkohol on rahusti, mis aitab kiiremini uinuda, kuid mõju kadumisel võib see põhjustada varasemalt ärkamist, kui pole välja puhatud. Liigtarbimise tagajärjeks võivad olla luupainajad ning kehv uni, samuti on õudusunenäod sagedased alkoholi võõrutusravil viibijatel.

Uimastid ja ravimid

Mõningad ravimid – sealhulgas antidepressandid, barbituraadid (rühm uinuteid ja rahusteid) – ja narkootikumid võivad kõrvalnähuna tekitada hirmuunenägusid. Kõik, kes on reisinud riiki, kus levib malaaria, on ilmselt pidanud manustama Lariami ning sellega seoses huvitavaid õudusunenägusid kogenud. Luupainajad lõppevad tavaliselt, kui organism on ravimist vabanenud.

Haigus

Haigused, millega kaasneb palavik – näiteks gripp – põhjustavad sageli õudusunenägusid. Teised unehäired, sealhulgas apnoe ja narkolepsia, võivad samuti suurendada halbade unenägude ja luupainajate esinemist.

Kuigi halbu- ja õudusunenägusid peetakse igapäevakogemustega toimetulekul normaalseks ilminguks, soovitab IASD konsulteerida terapeudiga, kui need püsivad intesiivsetena. Kaunimate unenägude nimel oleks alustuseks aga parim eelnimetatud kuus tegurit eemaldada.