Soome koolides pole kodutöid, Eestis aga on õppida liiga palju.
Vesterinen: «Soome koolis antakse küll vähem õppida, kuid ma pole kuulnud ühestki koolist, kus kodutöid üldse ei anta. Õppimine toimub kogu aeg: koolis, kodus ja mujalgi. Koduülesannete rolli on viimasel ajal üritatud uuendada nn flipped classroom ehk flipped learning-mõtteviisiga – see tähendab, et uue ainega tutvutakse kõigepealt iseseisvalt kodus ja koolis keskendutakse juba ühisele harjutamisele ja õpetajal jääb nii rohkem aega juhendamiseks. Kodutööde puhul loeb eelkõige kvaliteet, mitte nende kogus.»

Helind: «Ma leian, et kodutööde hulk on ainult siis probleemiks, kui töö ise igav ja keskendub vaid ülesannetele lahenduste leidmisele. Sellel samal ajal võib just loovam kodutöö olla see, mis õpilasi tõmbab.»
Soomes on lapsed vahetundides alati õues, Eestis mitte.
Vesterinen: «Aju vajab hapnikku ja liikumist. Soomes levinud liikumine liikkuva koulu (tlk liigutav kool) laiendab füüsilist aktiivsust ka väljapoole kehalise kasvatuse tunde. Eesmärgiks on tund liikumist iga päev.»

Helind: «Vahetundides õues käia oleks mõnus kõigile osapooltele, kahe käega selle poolt. Värske õhk laseb puhata nii kehal kui vaimul.»
Soome koolis puudub võistlusmoment, Eestis lapsed osalevad võistlustel ja konkurssidel juba lasteaiast alates.
Vesterinen: «Õpetajal on suur roll selles, missugune suhtumine koolis valitseb. Omavaheline võistlemine on lastele omane, kuid õpetaja võimuses on teha sellest innustav ja isegi mänguline tegevus, et säiliks üheskoos tegemise rõõm ja võimust ei võtaks kaotushirm.»

Helind: «Seda võistlusmomendi asja kommenteerida ei oska, olen ise väga auahne ning võistlusmoment just innustab.»
Soome ühiskond hindab õpetajaametit kõrgelt, õpilased ehk veidi vähem. Eestis on õpetaja autoriteet õpilaste seas kõrgem, kuid ühiskonna hinnang (palk!) jätab soovida.
Vesterinen: «Usun, et ka Soome õpilased austavad õpetajat, kuid küsimus ei ole niivõrd välises austuse avaldamises. Paljude soome õpetajate eesmärgiks on vahetu ja usaldusel põhinev õpetaja ja õpilase suhe.»

Helind: «Õpetajate palk on kindlasti liiga madal, sest nende töö jätkub ka nädalavahetustel, olgu see kas siis tundide ettevalmistamine või õpilaste töödele oma hinnangu andmine.»
Soomes jätab õppeprogramm õpetajale vabad käed, Eesti õpetaja peab sellega rohkem arvestama.
Vesterinen: «Soomes uuendati just õppekava ning selle põhjal saavad kohalikud omavalitsused ja koolid ise otsustada, kuidas seal õppetöö käib. Lisaks on ka õpetajal vabadus valida viis, kuidas ta õppekavas ettenähtud eesmärkideni jõuab. Uus õppekava määrab ehk varasemast enam seda, kuidas õpitakse, kuid võimaldab sellegipoolest õpetajal töötada vastavalt enda pedagoogilisele nägemusele.»

Helind: «Jah, õpetajatel ja koolidel võiksid olla vabamad käed õppeprogrammides.»

Purustame müüdid: Eesti ja Soome koolide viis erinevust

SINA KA?Nendel kuupäevadel sündinud inimesed võivad kogeda nädalalõpus hingehaava tervenemist