/nginx/o/2016/08/11/5710899t1h0eb7.jpg)
Kohe on käes kooliaeg ning paljudes peredes tõstab pead stressikoletis – jälle see kool! Kuidas leida üles koolirõõm? Selle üle arutletakse ka homme algaval Arvamusfestivalil ning uurisime Soome kasvatusteadlaselt Olli Vesterinenilt, miks eesti ja soome lapsed koolis käia ei armasta.
Nii mõnigi lapsevanem on kindlasti kuulnud, et Soome koolisüsteem on meie omast väga erinev. Arvamusfestivalil osalev Olli Vesterinen on Helsingi Ülikooli juures töötav teadlane ja Soome valitsuse põhikooliprojekti juht, kes teeb koostööd ka kooliuuendusprojektiga HundrED. Tema sõnul peavad end koolis hästi tundma nii õpilased kui ka õpetajad. Teisalt on uuringud näidanud, et koolirõõmu ei tõsta seegi, kui nõudmisi märgatavalt vähendada – järelikult on vaja leida tasakaal.
Vesterinen kommenteerib peamisi uskumusi, mida kahe riigi koolide kohta arvatakse ning sõna saab sekka ka festivalil osalev õpilane Tuuli Helind. Tuuli on Audentese erakooli õpilane, kelle arvates lisaks koolirõõmu see, kui noortel oleks rohkem valikuvabadust õppeainete valimisel.
Arvamusfestivalil saab koolirõõmu üle koos mitme spetsialstiga arutleda laupäeval, 13. augustil kell 13. Vaata rohkem lisainfot siit!
Vesterinen: «Soome koolis antakse küll vähem õppida, kuid ma pole kuulnud ühestki koolist, kus kodutöid üldse ei anta. Õppimine toimub kogu aeg: koolis, kodus ja mujalgi. Koduülesannete rolli on viimasel ajal üritatud uuendada nn flipped classroom ehk flipped learning-mõtteviisiga – see tähendab, et uue ainega tutvutakse kõigepealt iseseisvalt kodus ja koolis keskendutakse juba ühisele harjutamisele ja õpetajal jääb nii rohkem aega juhendamiseks. Kodutööde puhul loeb eelkõige kvaliteet, mitte nende kogus.»
Helind: «Ma leian, et kodutööde hulk on ainult siis probleemiks, kui töö ise igav ja keskendub vaid ülesannetele lahenduste leidmisele. Sellel samal ajal võib just loovam kodutöö olla see, mis õpilasi tõmbab.»
Vesterinen: «Aju vajab hapnikku ja liikumist. Soomes levinud liikumine liikkuva koulu (tlk liigutav kool) laiendab füüsilist aktiivsust ka väljapoole kehalise kasvatuse tunde. Eesmärgiks on tund liikumist iga päev.»
Helind: «Vahetundides õues käia oleks mõnus kõigile osapooltele, kahe käega selle poolt. Värske õhk laseb puhata nii kehal kui vaimul.»
Vesterinen: «Õpetajal on suur roll selles, missugune suhtumine koolis valitseb. Omavaheline võistlemine on lastele omane, kuid õpetaja võimuses on teha sellest innustav ja isegi mänguline tegevus, et säiliks üheskoos tegemise rõõm ja võimust ei võtaks kaotushirm.»
Helind: «Seda võistlusmomendi asja kommenteerida ei oska, olen ise väga auahne ning võistlusmoment just innustab.»
Vesterinen: «Usun, et ka Soome õpilased austavad õpetajat, kuid küsimus ei ole niivõrd välises austuse avaldamises. Paljude soome õpetajate eesmärgiks on vahetu ja usaldusel põhinev õpetaja ja õpilase suhe.»
Helind: «Õpetajate palk on kindlasti liiga madal, sest nende töö jätkub ka nädalavahetustel, olgu see kas siis tundide ettevalmistamine või õpilaste töödele oma hinnangu andmine.»
Vesterinen: «Soomes uuendati just õppekava ning selle põhjal saavad kohalikud omavalitsused ja koolid ise otsustada, kuidas seal õppetöö käib. Lisaks on ka õpetajal vabadus valida viis, kuidas ta õppekavas ettenähtud eesmärkideni jõuab. Uus õppekava määrab ehk varasemast enam seda, kuidas õpitakse, kuid võimaldab sellegipoolest õpetajal töötada vastavalt enda pedagoogilisele nägemusele.»
Helind: «Jah, õpetajatel ja koolidel võiksid olla vabamad käed õppeprogrammides.»