Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Viis märki, et su tujutsemise taga on midagi enamat kui halb meeleolu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Meil kõigil tuleb ette päevi, mil tuju pole kõige parem. Halb tuju ei tähenda seda, et sul oleks midagi viga, see lihtsalt näitab, et sa oled kõigest inimene.

Vahel võib aga tekkida tunne, et negatiivsust on nii palju, et see matab enda alla kõik muu. Kuidas aru saada, kas sind painab lihtsalt paha tuju, millest saad omal käel jagu või kimbutab sind midagi tõsisemat ja peaksid abi otsima? Eleanor Jones aitab sel teemal vastuseid leida ja toob välja viis märki, mis näitavad, et su tujutsemise taga on midagi enamat kui halb meeleolu.

1. Sa ei taha oma sõpru näha

Kui elus läheb midagi halvasti, siis tavaliselt pöördume just sõprade poole, et toetust ja abi saada. Sõpradega suhtlemise lõpetamine on aga üsna halb märk. Ja kui sa saadki nendega kokku, siis sa ei naudi nende seltskonda. Sellised märgid viitavad sellele, et sul võib olla depressioon. Üks karmimaid asju depressiooni juures ongi see, et see isoleerib sind teistest inimestest ja seetõttu on sul veel eriti raske tuge otsida. 

2. Sinu toitumisharjumused on muutunud

Kui tuju on halb, siis pole just kuigi ebatavaline see, et inimene otsib lohutust toidust. Depressioonis inimeste puhul on aga muutused toitumises palju ekstreemsemad, kui suur kauss jäätist õhtul või üksinda suure pitsa söömine. Meeleolu mõjutab isu tavaliselt kahel võimalikul moel: söögiisu kaob kas täielikult ära või inimene sööb palju rohkem kui tavaliselt. Toidu vältimine võib suurendada väsimustunnet ja kurnatust, samas kui toiduga liialdamine võib põhjustada ülekaalulisust ja muid terviseprobleeme. Ürita päevas süüa vähemalt kolm korda ja kui sa tunned muret, et su toitumisharjumused pole normaalsed, pea nõu arstiga.

3. Sa oled pidevalt väsinud

Depressioon tähendab seda, et sa oled väsinud ka siis, kui oled maganud öösel kaheksa tundi ja peaksid olema puhanud. Depressiooniga kaasnev väsimus annab tunda terves kehas, sealhulgas ka peas. Sa võid küll magada palju, aga sa oled alalõpmata väsinud ja sulle tundub, et ka keskendumine on raskem kui enne. Teisest küljest võib depressioon une täitsa ära röövida. Pole kuigi ebatavaline, et depressioonis inimene on õhtuti väga kaua üleval ja magab päeva maha. Abi võib leida trennist, kofeiini vältimisest või lõõgastumisharjutustest, aga kui inimene ei tegele emotsionaalsete sümptomitega, siis pole mõtet loota, et unemuster muutub.

4. Sa ei tunne seksi vastu huvi

Inimestel on erinev sugutung ja selles pole midagi imelikku, aga depressioonis inimene ei pruugi seksist üldse huvituda. Oluline muutus on näiteks see, kui aktiivse voodieluga inimese seksuaalelu hääbub täielikult. See viitab tavaliselt probleemidele. Depressioon röövib inimeselt võime mõnu tunda ja seetõttu ei ole tal ka üldse motivatsiooni, et seksi algatada. 

5. Sa ei oota enam pikisilmi, mida tulevik toob

Kui sul on halb päev, siis ootad sa pikisilmi nädalavahetust; kui sul on aga halb kuu, siis tekib tunne, et sul polegi midagi head oodata. Depressioon võib tekitada tunde, et see ei lähegi kunagi ära ja seetõttu ei taha sa ka tulevikuks plaane seda, sest sa ei taha asju kogeda läbi depressiooniudu. 

Tagasi üles