Kellel küll on vaja perekooli?

Foto: PantherMedia / Scanpix

Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemand Diana Leht soovitab beebiootuse ajal külastada nii perekooli loenguid kui praktilisi jooga-, võimlemise ja ujumistunde. Mida aktiivsem on lapseootuse ajal naine, seda turvalisem on beebiootus ning sünnitusele vastuminek. Aktiivne beebiootus loob turvalise sünnikeskkonna, teavad oma ala spetsialistid.

ITK naistekliiniku Perekooli juht ja ämmaemand Diana Leht selgitab omalt poolt, et perekool on terviseedenduslik ning ennetuslik. Kui varasematel aegadel olid vanaemad või teised vanemad lähedased, sugulased õpetamas ja toetamas, mida ja kuidas valmistuda beebiootuse ajal, siis tänapäeval ei elata mitme põlvkonnaga koos või ei suhelda nii tihedasti, et nõu ja abi kohe saada oleks. Ka paljud suhtumised on uuenenud ja võivad olla eelnevatest aegadest väga erinevad.

«Perekoolid on mõeldud tulevastele vanematele teoreetiliste ja praktiliste oskuste saamiseks. Hea on muidugi lugeda raamatuid, artikleid, aga perekoolides teevad loenguid enamasti ämmaemandad ja arstid, kes igapäevases töös ja praktikas näevad ära kõige selgemad vajadused ja eesmärgid, mis last saades ja pereks kasvamises võivad esineda. Väga head on näited nii-öelda elust enesest, mis on värvikad ja jäävad seetõttu paremini meelde,» toob Leht välja perekoolide eelise näiteks raamatute uurimise ees.

Diana Leht märgib, et ämmaemandate soovitus on kõigis loengutes kahekesi käia. Ta põhjendab, et isadel on teine vaatenurk juba ainult seetõttu, et nemad ei sünnita ja neil ei ole võimalikku hirmu sünnituse ees, mis suuremal või vähemal määral naistel võib esineda. Isad saavad perekoolis kuuldut võtta ratsionaalsemalt. Tihti märkavad naised, et neil oli näiteks mõni asi täiesti ununenud ja isa, kes oli ka loengutes käinud, tuletas vajadusel räägitut meelde. «Kindlasti soovitame nii esimese kui ka teise ja miks mitte ka kolmanda lapse saamisel perekooli külastada. Meditsiin areneb kiiresti ja raseduse, sünnituse, sünnitusjärgse perioodi kohta tuleb infot samuti pidevalt juurde. Tihti ütlevad ka korduvsünnitajad seda, et teise ja/või kolmanda lapse saamisel olid spetsialistide soovitused uuenenud,» lisab ämmaemand veel.

Millist abi perekoolist saab?

Perekoolil on kolm põhisuunda. Esiteks on eesmärk aidata naistel ja nende tugiisikutel rasedusega kohaneda. Teiseks valmistada naisi ja nende tugiisikuid ette sünnituseks ning toimetulekuks sünnitusjärgse perioodiga. Kolmandaks soodustada rasedate füüsilist tegevust neile sobiva koormusega.

Perekooli asukoht naistekliiniku sees loob head võimalused rasedatele ja nende tugiisikutele naistekliinikuga tutvumiseks ja harjumiseks. Sünnitama tulles on tuttav keskkond ja tuntakse ennast turvalisemalt. Perekool on ka kliiniku visiitkaart – kliendid tutvuvad perekoolis töötajate ning kliinikuga. Lisaks annab perekool võimaluse erinevaid kliinikuid võrrelda, valida sobivaim.

Diana Leht soovitab rasedusega arvele võttes esmalt kuulata lapseootuse ning raseda toitumise loengut, hiljem võiks lisanduda sünnituseks valmistumise loeng. Siinkohal lisab ämmaemand, et on neid, kes kuulavad sünnituse loengut korra 30. nädala paiku, kuid on ka neid, kes korduvalt – siis tasub seda teha 25. nädala paiku, mil veel sünnitus distantsilt paistab ja taas vahetult enne sünnitama minekut.

Lisaks teoreetilise baasile on kasulik ka praktiline pool, mis tugevdab keha ja vaimu, leevendab raseduseaegseid vaevusi ning aitab kasvava koormusega sujuvalt kohaneda. Ida-Tallinna Keskhaiglas on rasedatel võimalik käia loomulikuks sünnituseks ettevalmistavas võimlemises, joogas ning taastusravikliinikus vesivõimlemises.

Miks tulla? Diana Leht selgitab siinkohal, et rasedusaegne jooga ja võimlemine tekitab organismis heaolutunnet, lisab erksust ja aitab ennetada mitmeid raseduse ajal tekkida võivaid vaevusi. Rasedusaegsel aktiivsusel on mitmeid plusse – aitab leevendada seljavalusid, hoiab lihased heas toonuses. Jooga ja võimlemise eesmärgiks on lihaste treenimine, õpitakse lihaste lõdvestamist ning sünnituseks ettevalmistavat õiget hingamist.

«Sünnitus on füüsilist pingutust nõudev tegevus, mille tõttu on rasedusaegne treenimine, toonuse lisamine ääretult oluline. Liigutamisest saadav heaolutunne lisab energiat ning puhastab pea igapäevastest mõtetest,» lisab Diana Leht.

Ämmaemand lisab, et rasedusaegsele aktiivsusele ei ole piiranguid – iga naine tunnetab ise ära, kui palju ta jaksab ja suudab. Kui, siis tuleks vältida ekstreemspordialasid, samuti olukordi, mis võivad kaasa tuua põrutus- või kukkumisohtu.

Vesivõimlemine lõõgastab keha ja vaimu

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikus on võimalik rasedatel käia vesivõimlemises. Vaid neljakaupa treeningul käies on hea füsioterapeudi Aira Saare juhendamisel harjutusi teha ning end igapäevamõtetest hetkeks eemaldada.Füsioterapeut kinnitab, et huvi vesivõimlemise vastu on rasedatel suur. Oodatud on erinevas raseduse staadiumis naised – olulisi vastunäidustusi vesivõimlemises osalemiseks ei ole. Enamasti jõuavad beebiootel naised kohale aga siis, kui on emaduspuhkusele jäädud – siis on rohkem aega keskenduda iseenda heaolule ning valmistuda sünnituseks nii kehaliselt kui vaimselt.

Miks on vesi oluline?

Aira Saare sõnul on vesi alati hea lõõgastusvahend. Eriti aga raseduse ajal, mil üheksa kuu jooksul tuleb kehakaalu juurde kuni 20 kilogrammi. Vees olles on võimalus end taas kordades kergemana tunda, samas lõõgastada lihaseid, mis on ülekoormatud ja treenida neid, mis aktiveerimist vajavad.

Vesivõimlemine on rasedatele sobilik just seetõttu, et raseduse ajal nihkub naise keha raskuskese ettepoole, mistõttu on tasakaalu hoidmine senisest raskem. Suurema koormuse saavad alaselg ja labajalad. Uuringute järgi on kuni 70 protsenti naistest mingil rasedusetapil tundnud alaseljavalusid, samuti võib esineda turseid jalgadel ja kätel. Vees võimeldes aitab vee surve jalgadele – kätele organismil tursetega paremini toime tulla.

«Kaebustele vaatamata ei ole rasedus haigus, seega soovitan neil, kes vett armastavad, kindlasti osa võtta vesivõimlemisest – seda võib teha kuni sünnituseni. Vees harjutusi tehes on traumade oht väiksem, basseinivesi on umbes 30C, nii et see peaks sobima ka külmakartlikele naistele, ühtlasi on see hea võimalus lõõgastuda igapäevastest mõtetest,» selgitab Aira Saar.

Tempo omas rütmis

Füsioterapeudi sõnul ei tasu peljata, et treening ülejõu võiks käia. Igaüks saab kaasa teha omas tempos, just nii, nagu hetkel õige tundub. Loomulikult on igati abiks treeningu vältel juhendaja, kellelt saab alati tuge ja nõu.

«Harjutuste tegemisel kasutatakse ka abivahendeid – näiteks hüdronuudleid, palle ning vahtplastist hantleid, mis aitavad hoida tasakaalu ning seeläbi parandada harjutuste tegemise kvaliteeti. Paljude naiste lemmikharjutuseks on võimalus olla taas kõhulilamangus, mida kasvava kõhu tõttu pole enam kuude kaupa saanud teha. Rinnuli ujumisasend aitab aktiveerida selja süvalihaseid, tasakaalustades korsetilihaste tööd ning andes puhkust alaseljalihastele,» selgitab füsioterapeut.