Eesti naise südamemured vajavad eraldi tähelepanu

Perearsti kvaliteedisüsteemi hindamisel selgus, et infarktipatsientide jälgimisel on maakondlikes raviasutustes pisut arenguruumi, eriti mis puudutab ravimite väljakirjutamist. Foto: Vida Press

Viimasel kümnendil on üha enam hakatud tähelepanu pöörama naiste südametervisele – sellele, millised probleemid naiste südameid ohustavad ning kas ja kuidas on neid võimalik ennetada.

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Tiina Uuetoa selgitab, et suhtumise muutust naise südametervisesse peegeldavad kõige ilmekamalt viimasel dekaadil nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides käivitatud arstkonnale ja elanikele suunatud programmid, millel on mitu eesmärki: suurendada üldist teadlikkust naiste südamehaigustest ja nende tekkimise mehhanismidest, samuti tagada võrdne ravikäsitlus. 

Euroopa suremuse statistika raport eelmisest aastast näitab, et südame-veresoonkonna haigustesse sureb 49 protsenti naistest ja 40 protsenti meestest. Kõrvuti südameinfarktiga surevad naised ajuinsulti ja seda esineb naistel sagedamini kui meestel. Statistika on karm, näidates, et iga teine inimene Euroopas, kes sureb südamehaigustesse, on naine ja et iga teine naine sureb südameinfarkti või insuldi tõttu. Meestega võrreldes kimbutavad südamehaigused naisi vanemas eas – kui keskmine südameprobleemidega patsient on tööealine mees, siis südamehaige naine on pigem eakas. Nõnda on infarktihaigete hulgas Eestis naise keskmine vanus 10 aastat kõrgem kui meestel – meestel 67 aastat ja naistel 77 aastat. Tõsiasi on, et erinevusi on ka naiste ja meeste südamehaiguste mehhanismides, samuti kaebustes, mis nende haigustega kaasnevad. 

Hormoonid kaitsevad naise südant

Miks põevad naised meestest vanemana südameinfarkti? Dr Uuetoa sõnul on südamehaiguste esinemissageduse märgatava tõusu põhjuseks keskea ületanud naistel naissuguhormoonidest saadud kaitse kadumine menopausiga. «Paraku pean kurvastama neid naisi, kes loodavad kaitset hormoonasendusravist teatud eluperioodil. Uuringud on näidanud, et südamehaiguste riski eest hormoonasendusravi ei kaitse ja seda ei soovitata infarkti ennetuseks. Küll saavad paljud naised sellisest hormoonravist kasu klimakteeriumiga seotud vaevuste leevendamiseks ja sellise näidustusega nende kasutamine on õigustatud,» lisab südamearst.

Tüüpiline infarkti põdev naine on pensionär. Eestis on infarktiga haiglasse sattuvatest naistest üle 60 protsendi vanemad kui 75-aastased. Infarktiga seotud kaebused on naistel ja meestel erinevad. Meestel esineb juhtiva kaebusena tugev valu rinnus, mida nüüd inimesed Eestis teadvustavad kui infarktikaebust ja suure ohu märki. Naiste infarktist tingitud vaevused on sagedamini ebatüüpilised ja salalikumat laadi. 

Erinevad kaebused 

«Infarktiga esineb naistelgi valu rinnus, kuid meestest enam on infarkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus,» selgitab südamekeskuse juhataja. Ebaselgete kaebustega patsientide hulka kuuluvad naised, diabeetikud, vanemad inimesed. Näiteks võib südameinfarktiga haiglasse sattuda eakas suhkruhaigust põdev proua. Kui tegemist on igapäevaselt vähese füüsilise koormusega tubase 75-aastase naisega, kellel on nädala jagu olnud üldine halb enesetunne väsimuse ja õhupuudusega, siis ainult kaebuste põhjal infarkti esimese haigusena ei kahtlusta patsient ise ega tarvitse seda teha ka kiirabibrigaad. Ebatüüpilised kaebused on kindlasti arvestatavaks põhjuseks, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel. 

Vahel juhtub ka, et väikesekoldeline ehk mikroinfarkt põetakse läbi püstijalu. Dr Uuetoa sõnul võib see sündida, kui kaebused on vähesed ja inimene nendega arstile ei pöördugi.

Naiste infarkti ravimisel ja prognoosis edasiseks eluks on oluline seegi, et naistel esineb kõrgema vanuse tõttu ka rohkem kaasuvaid haigusi. «On loomulik, et vanuses 75+ infarkti põdeval naisel on arvestatavalt kaasuvaid haigusi nagu diabeeti, vererõhuhaigust, kopsu- ja liigeshaiguseid. Neidki haiguseid ravitakse ja seetõttu on igapäevaselt tarbitav tabletikoormus sageli märkimisväärne. Vanusega «kuluvad» paljud elundid, näiteks esineb kõrgemas eas sagedamini neerupuudulikkust. Kõik need tegurid loovad infarkti põdeva eakama naise jaoks taustsüsteemi, mida iseloomustab kõrgem risk infarkti raskemaks kulgemiseks haiglaperioodil.  

Millised on aga olulisemad riskifaktorid südameinfarkti tekkimiseks? Dr Uuetoa sõnul on nendeks soost sõltumatult vanus, kõrge vererõhk, normist kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus, suitsetamine, istuv eluviis. Kõrge infarktiriskiga on kõik need, kellel on juba diagnoositud südame isheemiatõbi (see on südameinfarkti alushaigus – toim) või tehtud varem südame veresoontel erinevaid protseduure (operatsioon, sondeerimisel veresoonte laiendamine). 

Naistel tasub teada ka seda, et mitmete riskifaktorite mõju erineb sooliselt ja seda õrnema soo kahjuks – näiteks suitsetamisega ja diabeediga seotud riskid toimivad nendel kestvamalt ja jõulisemalt. Nagu juba märgitud, suureneb naise risk haigestuda infarkti menopausi tekkimisega. 

Euroopa südamearstide viimane ennetusjuhend 2012. aastast soovitab naisi südamehaiguste suhtes skriinida alates 50. eluaastast. «Et naise risk haigestuda infarkti kasvab hüppeliselt menopausi tekkimisega, siis soovitatakse skriinida kindlasti ka neid naisi, kellel on tekkinud menopaus. Paljud ei tea, et infarktiriski suurendab ka passiivne suitsetamine. Suitsetamisest loobumisest saame rääkida siis, kui ei ole suitsetatud vähemalt 1 aasta. Siinkohal ei räägi me mõnepäevasest suitsuta olemisest, nagu patsiendid ekslikult vahel arvavad,» lisab dr Uuetoa. 

Teadlikkus hoiab tervena 

Dr Uuetoa sõnul on tänaseks jõutud selleni, et riskiteadlikkus pole kitsalt arstlik probleem, vaid eelkõige patsient ise peab teadma oma südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid. Teadlikkus tervise suhtes ja toitumist puudutavad arukad valikud on tervena elatud elu alus. Ennetus tõesti toimib – südameinfarkti tekkimist suudetakse riskifaktorite õigesuunalise mõjutamisega vähendada koguni 50 protsendi võrra!

Kindlasti tuleb arvestada võimalusega, et elu jooksul võib südameinfarkt korduda. See on haigus, mida on võimalik põdeda ka teist, kolmandat või enamgi kordi. Kusjuures alati ei pruugi ajavahe kahe infarkti vahel olla mitte aastates, vaid mõnikord saab seda lugeda kuudega. Korduva südameinfarkti ennetamiseks tuleb tingimata järgida arsti soovitusi ja haiglas paikaseatud raviplaani. 

Ravimitest ei tohi loobuda 

«Kindlasti rõhutaksin siinkohal, et igal infarktihaigel seisab peale haiglat ees elukestev ravi. Südametüsistuste kindel riskifaktor on elutähtsatest ravimitest loobumine. Miks nii juhtub? Ajendina nimetavad meie patsiendid eeskätt enesetunde paranemist, ka hirmu liigse «keemia» ees. Infarktijärgselt on tähtis tarvitada koduseks raviks väljastatud ravimeid. Seda tuleb teha vastavalt korraldatud raviskeemile, mitte enesetunde alusel,» ütleb dr Uuetoa. Südamearst tuletab ka meelde, et väikeses doosis nn südameaspiriin on nendel, kes on põdenud infarkti, kindel kaaslane kogu eluks. 

Kardioloogi sõnul esineb südame-veresoonkonnahaigusi Eesti elanikel palju, kuid elus õigeid valikuid tehes saab nende tekkimist ennetada. «Südamesõbralike valikute tegemine ei pruugi olla alati kallis, alustada saab lihtsatest sammudest – mitte suitsetada, liikuda piisavalt, toituda tervislikult ja hoida oma kehakaal optimaalsena. Kindlasti ei tohi unarusse jätta infarkti riskifaktoreid ja neid peab ravima – eeskätt puudutab see kõrgvererõhutõve ja kolesterooli ainevahetuse häireid, aga ka suhkruhaigust. Nii ei pruugi esimene infarkt tekkidagi.»  

Milliste südameprobleemidega tullakse kõige enam EMO-sse?

Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Märt Põlluveer

Tüüpiline kaebus, mille puhul kindlasti abi saamiseks meie poole pöördutakse, on rindkerevalu. Valu tuntakse kõige erinevamates kohtades nagu kael, õlaliigesed jne. Kurdetakse, et jõud on kadunud ja süda lööb liiga aeglaselt. Kaebused on meeste ja naiste puhul enamasti ühesugused, kuid loomulikult on iga patsient oma kaebustega individuaalne ning vajab tähelepanu, et välistada või kinnitada üks või teine diagnoos.

Artikkel ilmus esmakordselt BENU apteegi ajakirjas Ilu & Tervis, mis on saadaval apteekides.