Legaalne doping toidulaualt: nitraadid

Foto: SCANPIX

Sportlaste hulgas on väga populaarsed erinevad toidulisandid. Taastusjook pärast treeningut, multivitamiinid kevadväsimuse vastu, L-karnitiin rasvapõletuse soodustamiseks jmt. Samal ajal on üha enam kuulda positiivsetest dopinguproovidest, kuna sportlaste toidulisandites on olnud keelatud aineid. Milleks riskida võõramaiste ja tundmatute pulbritega, kui on olemas mitmeid toiduaineid, mis tänu erinevatele toimeainetele samuti sportlikku tegevust toetavad. Olgu selleks punapeet, kohv või hoopis rasvane kala. 

On legaalseid toimeaineid, mis on oma stimuleerivaid omadusi ja ohutust tõestanud ning mille on Austraalia spordikomitee A-kategooria toidulisandite nimekirja lisanud. ABCD klassifikatsioon jagab sporditoidud ja toidulisandid nelja gruppi, põhinedes teaduslikul tõendusmaterjalil ning sellel, kas toode on ohutu, legaalne ja efektiivne.

NITRAADID

Nitraadid kuuluvad lämmastikku ja hapnikku sisaldavate ühendite hulka, mida leidub toidus ning mida toodetakse ka meie kehas. Toidust pärinevad nitraadid muudetakse suus olevate bakterite abil nitrititeks, mis ringlevad veres, ja need salvestatakse. Nitritite moodustamiseks peavad bakterid saama rahulikult toimetada, mistõttu tuleks antibakteriaalse suuvee kasutamisest hoiduda. Tingimustes, kus hapnikku on vähe (nt võistlusolukorras), muundatakse nitrit seedimisprotsessi käigus lämmastikoksiidiks, mis lõdvestab veresooni, reguleerides seeläbi vererõhku ja kudede hapnikuga varustatust. Sellest ka positiivne mõju sportlikule tulemusele – nitraatide suurem osakaal vähendab hapnikutarvet submaksimaalsel koormusel ja parandab liikumise ökonoomsust. Lisaks vähendavad need ateroskleroosi tekkeriski ning suu, soolestiku ja naha infektsioone.

Üks parimatest taimsetest nitraate sisaldavatest toiduainetest on punapeet. Peedimahla positiivset mõju saavutusvõimele on täheldatud eelkõige koormuste puhul, mis kestavad 5–30 minutit. Samas ei saa välistada kasulikku mõju ka pikematel distantsidel, seda ei ole lihtsalt piisavalt palju uuritud. Kes soovib peedimahla mõju võistlustulemusele katsetada, peaks joomisega alustama 2–3 tundi enne füüsilist kormust, kuna selle ajaga saavutab plasma nitraatide kontsentratsioon oma tipu. Enamikes uuringutes on koguseks valitud 0,5 l peedimahla, mille valmistamiseks kulub umbes 800–900 g peeti. Seega on vajalik kogus nitraate lihtsam kätte saada mahla juues, kui lihtsalt peeti süües. Kuna peedimahl on väga tugeva seedimist ergutava mõjuga, on targem alustada väiksematest kogustest ja korraga juua vaid 100 ml.

Peedist pärinevatele nitraatide sarnaselt kasutatakse lämmastikoksiidi toomiseks ka arginiini. Arginiiniks saab muundada näiteks tsitrulliini, mis on aminohape ja mida leidub rohkelt arbuusimahlas. Tsitrulliin aitab kiirendada treeningust taastumist ja turgutada saavutusvõimet.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!