Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Naised räägivad: parimad nipid leidmaks suvel motivatsiooni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Foto: Vida Press

Talvel on hea lihtne: siis saab võtta eesmärgiks end suveks heasse vormi ajada. Kui aga suvi ja rannailmad ukse ees, võib aastavahetusel käsile võetud suurepärane treening- ja toitumisrežiim kergelt ununeda. Küsisime Eesti naistelt, mis on nende nipid – kuidas leida ka suvel motivatsiooni, et end ikka liigutada ning mitte grilli taha unustada vorstikesi näost sisse ajama.

Marin (32): «Motivatsioon tuleb sellest, et tahaks nendes kenades kleidikestes võimalikult hea välja näha. Need toovad esile ka need asjad, mida talvel saab kampsuni ja mantli varju peita. Või teksadega kokku tõmmata. Alati aitab motiveerida ka armumine! Söömise osas on lihtsam: suvesoojaga ei taha niikuinii väga rasvast süüa, lisaks on suvel rohkem üritusi, kuhu minnes saab end veidi liigutada. Suvel võib kättevõtmine mõnes mõttes tõesti keerulisem olla, minul on küll selline mõtegi olnud, et suva, selle ajaga ei muuda enam niikuinii midagi, teen siis samamoodi edasi kui seni. Parim motivatsioon on vist väike edu, kui kas või kilo või sentimeeter maas, siis see ergutab nii, et vähe pole.»

Kertu (27): «Mul oli eduelamus – miinus viis kilo. Aga see ei päästnud mind nende kilode tagasi söömisest…»

Liisa (24): «Uus noor silmarõõm ja päikesepaiste! Või mahajätmine ja südamevalu…»

Mari (30): «Esiteks on soe ja jalutama minna on lihtne. Ma olen külmavares ja talvel ma üle tunni aja õues jalutama ei kipu. Soojal ajal on ka jalgrattaga väga mõnus sõita. Kuna ma pole mingi kiirväntaja, siis see on pigem jahutav kui higistamaajav tegevus. Need on sellised asjad, mida külmal ajal teha ei taha ja suvi on just see aeg, kui on võimalus võimalikult palju õues olla. Üks lahe koht on ka vabaõhu jõusaalid, kus saab natuke trenni moodi asja teha. Peaasi, et õues oled, palju seda suve meil ikka siin on. Söögiga on ka lihtne, sest soodsalt on saada nii palju värsket ja mingit praekapsast kartuli ja pekise sealihaga ei suuda ma isegi ette kujutada. Pigem ikka salatid ja juurikad igal võimalikul viisil, mõnus kiireltvalmiv linnulihatükk kõrval. Magustoiduks võtad kõrvale marju, ole ainult mees ja sea sammud turule.»

Kairika (33): «FitBit. Mul on täiega motivatsiooni iga päev oma päevasammud täis saada. Eile näiteks kolasin sihitult Kristiine keskuses ringi, et sammud täis saaks. Ja jätsin apteeki minemata, et täna oleks kuhugi kõndida. Abiks on ka toetav kaaslane, kes madalseisu või nigela meeleolu puhul motiveerivalt kannikale patsutab ning leebelt, kuid sihikindlalt õue jalutama lohistab.»

Liine (31): «Mind motiveerib päike ja selle käes peesitamine: võtsin spordiklubist treeningpuhkuse ning panustan pigem trennile vabas looduses ja voodis. Üldiselt on kuidagi nii, et suvel on niikuinii väiksem isu süüa ja see ilmselt mõjutab ka kehakaalu. Jahedamal ajal olen ma märksa hoolsam treenija kui soojal ajal.»

Sigrid (25): «Ma ei tea, millest te, naised, siin räägite! Mul on motivatsiooni käia väljas söömas (st salaja ründavad süsivesikud), käia kohvikutes siidrit-veini libistamas (kalorid tulevad nagu kärbsed siirupile), siis on mul veel motivatsiooni süüa ära viis kilo arbuusi – sammud saan siis kätte vetsu vahet käies? Okei, koeraga jalutan pikemalt ja lapsega peab rohkem õues olema, aga kilod võivad vabalt tulla, sest laiad seelikud ja maksikleidid mahuvad ikka selga! Kui maale saan, siis olen küll motiveeritud muruniitja – sammud täis saada meeldis mulle juba enne PolarLoopi.»

Agnes (26): «Mind motiveerib treener. Ma hakkasin veebruaris käima Body Combatis ja jäin sellest sõltuvusse. Isegi suvel tahan igas trennis käia, mulle meeldib see vehkimine ja vihane kaloritepõletus. Treener ise on nii motiveeriv, haarab kõiki kaasa ja lihtsalt oma oleku ja ägedusega kutsub trenni tagasi.»

Ingrid (26): «Mind motiveerib trenni tegema elukaaslane – meil on võistlus, kumb jookseb esimesena 100 kilomeetrit täis. Ütleme nii, et mulle ei meeldi kaotada! Võitjat ootab vääriline tasu – isevalmistatud romantiline kahekäiguline õhtusöök.»

Kristel (43): «Andsin lastele lubaduse, et elan nii kaua kui võimalik. See aga tähendab liikumist. Ja mul on nii kuum mees, et ei taha temast maha jääda, kuigi tema arust olen mina ka kogu aeg kuum, isegi kui mulle endale tundub, et mõni koht nagu jahtuma hakkaks. Ja ma olen 43, see tähendab, et kõik see vein ja head toidud, mida ma sisse söön, tahavad järjest kauem minu küljes püsida. Raputan end siis väheke rohkem.»

Erin (33): «Ka mina olen selles leeris, et kleitidega mind ei motiveeri, elueaga küll. Ma olen hetkel tihedalt täis oma kolmandat last, aga ma tahan tema lapselapsi ka näha, eks ole. Tempo on praegu maas, joosta ei saa, seega tõstsin kohustuslike sammude arvu päevas 15 000-le. Ma olen hingelt õuesliikuja, Eesti suvi on seega ideaalne: muudkui kõnni aga linnatänavatel, roni rabas ja rannakividel. Linnas suviti autot peaaegu ei kasuta – pikemad otsad lapsed ratastel, et virisema ei hakkaks, aga muidu ikka kõnnime poodi, kinno, kohvikusse. Söögi osas on muidugi ka eriti lihtne – kui kõikidest nendest marjadest ja juurikatest isu täis sööd, siis magu tegelikult rohkem ei mahutagi.»

Tagasi üles