Ingrid (26): «Mind motiveerib trenni tegema elukaaslane – meil on võistlus, kumb jookseb esimesena 100 kilomeetrit täis. Ütleme nii, et mulle ei meeldi kaotada! Võitjat ootab vääriline tasu – isevalmistatud romantiline kahekäiguline õhtusöök.»
Kristel (43): «Andsin lastele lubaduse, et elan nii kaua kui võimalik. See aga tähendab liikumist. Ja mul on nii kuum mees, et ei taha temast maha jääda, kuigi tema arust olen mina ka kogu aeg kuum, isegi kui mulle endale tundub, et mõni koht nagu jahtuma hakkaks. Ja ma olen 43, see tähendab, et kõik see vein ja head toidud, mida ma sisse söön, tahavad järjest kauem minu küljes püsida. Raputan end siis väheke rohkem.»
Erin (33): «Ka mina olen selles leeris, et kleitidega mind ei motiveeri, elueaga küll. Ma olen hetkel tihedalt täis oma kolmandat last, aga ma tahan tema lapselapsi ka näha, eks ole. Tempo on praegu maas, joosta ei saa, seega tõstsin kohustuslike sammude arvu päevas 15 000-le. Ma olen hingelt õuesliikuja, Eesti suvi on seega ideaalne: muudkui kõnni aga linnatänavatel, roni rabas ja rannakividel. Linnas suviti autot peaaegu ei kasuta – pikemad otsad lapsed ratastel, et virisema ei hakkaks, aga muidu ikka kõnnime poodi, kinno, kohvikusse. Söögi osas on muidugi ka eriti lihtne – kui kõikidest nendest marjadest ja juurikatest isu täis sööd, siis magu tegelikult rohkem ei mahutagi.»