Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Teadlased: äratuskella edasi lükkamine on kahjulik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

Hommikuti on uni ju nii-nii magus ja üks mõnusamaid asju võib olla äratuskella edasi lükkamine. Veel viis minutit! No veel järgmised viis! Teadlased aga kinnitavad, et tegemist on tegelikult kahjuliku harjumusega.

Columbia ülikooli professori ja uneeksperdi James Gangwischi sõnul tuleks äratuskell panna helisema ikka selleks kellaajaks, mil sa tegelikult ka ärgata kavatsed, kuigi paljud inimesed panevad kella varasemaks, et saaksid seda edasi lükata. Probleem on aga selles, et niimoodi inimesed tegelikult vähendavad oma unetunde.

«Meie unetsüklid kestavad 45 minutit ning selle 10-15 minuti jooksul ei läbi sa tervet tsüklit, kui oled kella edasi lükanud,» selgitab Gangwisch.

Sama soovitab ka uneekspert dr Neil Stanley: «Meie keha hakkab ärkama poolteist tundi enne seda, kui me tegelikult üles tõuseme. Nii et kui su keha teab, mis ajal on vaja ärgata, saab ta ennast hakata selleks ette valmistama. Kui sa aga pidevalt kella edasi lükkad, satub su keha segadusse: kas peaks nüüd magama või ärkama?»

News.com.au loetleb veel põhjuseid, miks hommikuti raske ärgata on:

1. Ebaregulaarsed magamaminekuajad. See ajab su kehakella segadusse ning su aju ei saa enam aru, millal olla ergas ja millal unine.

2. Pikad nädalavahetusehommikud. Ka see ajab su keha segadusse, justkui sa oleksid rännanud teise ajatsooni.

3. Geneetilised põhjused. Enamik inimesi jaguneb hommiku- ja õhtuinimesteks ning hiljutine uuring paljastas ka, et on olemas geenid, mis on seotud hommikuinimeseks olemisega.

4. Talv. Meie unerütm sõltub loodusest ning pimedal talveajal meie keha tahabki rohkem magada.

Tagasi üles