Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Tutvu treeninguga: FullBody Fit annab kehale palju võimalusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: Kuma

Tallinna TV saade «Terve tervis» ja saatejuht Riina Reiman on taas Terase spordikeskuses, sedapuhku jälgimas ja kaasa tegemas südant tervendavat kontseptsioonitundi FullBody Fit, mida viib läbi treener Jarmo Kull. 

Nagu katseperiood ette näeb, on seda ala läbi tegemas ka GoodNewsi ajakirjanikud Joanna Müür ja Monika Kuzmina.

«Tegu on trenniga, kus inimene saab tulla trenni ja seda vastavalt oma võimetele enda jaoks kohandada,» selgitab treener. «See on mõeldud ka nendele inimestele, kes ei ole kaua aega trennis käinud.»

Treening algab kardiosaga, kus nii-öelda tõstetakse pulssi. Treeneri sõnul ei pea sealjuures tegema hüppeid ega jooksu, võib ka niisama samme kõrvale ja põlvetõsteid teha, et pulss oleks normi piires. Sellisesse trenni võib tulla ka edasijõudnud inimene, kes tahab raskemaid harjutusi teha ja pulssi üles viia, sest teiseks on lihaste osa, kus saab ise raskusi valida. Palju harjutusi saab teha ka oma keha raskusega. «Võimalusi on palju, see on mitmekülgne ja aktiivne tund, kus on kasutamiseks palju vahendeid,» tutvustab Jarmo. «Paljud ütlevad isegi, et see on raske trenn, aga nad tulevad ikkagi tagasi.»

Mikrofoni hoidev Riina Reiman nendib, et kõrvalt vaadates polegi kahtlust — sealt saab kenasti vormitud istmiku ja jalad, sest viimased saavad kardiotreeningus palju koormust. «Me teeme oma raskusega kükke, kõrvaleasteid, hüppeid,» kirjeldab treener. «Lihaste treeningus osas on paneme raskusi juurde, kuid algajate puhul seda ei pea tegema, võib ka teha oma keha raskusega jätkata. Kuna keha treenitus on oluline, siis on rõhku pandud ka jalgadele, et need tugevad oleksid.»

Mehi sellises treeningus paraku ei kohta, kuigi treeneri soovitusel võiksid ka nemad kaasa lüüa, sest karta pole midagi, küll aga võita. Jarmo Kull nendib, et mehed käivad rühmatreeningutes vähe, nad eelistavad lihasetreeninguid, kus pole selliseid kombinatsioone — neile jääb kardioosa «samm kõrvale, samm juurde» keeruliseks, kuigi ka mehed saaks seal väga hea koormuse, tehes esimeses osas näiteks kõrgeid hüppeid ja teises osas raskusi kasutades.

Kuna FullBody Fit treenib kogu keha, siis kiiretel aegadel võib vaid selles tunnis käies keha kenasti vormis hoida. «Kardioosa on südamelihaste treening, teises pooles töötame kogu keha läbi, alustades jalgadest. See on funktsionaalsem, sest ka ülakeha liigub kaasa,» selgitab treener. «Paljudes trennides töötatakse ainult ühe lihasega, mina aga teen trenni, kus töötab mitu lihast ja koos põletab see rasva maha. Siin saab kombineeritud tunni, töötame kehaga, jalgade, õlgade, rinnalihaste ja biitsepsitega, oleneb vaid kavast, sest mõnes on lihaseid rohkem töötamas, teistes vähem.»

Ühest küljest on teada, et trennis peab pingutama, samas peab ka teadma, millal tekib ülepingutamise oht. «Kui tuled esimest korda rühmatreeningusse või sulle ei sobi rühmas pulsi tõstmine, võid katkestada hetkel, kui süda läheb pahaks või pulss läheb kõrgele — siis teed pool trenni kaasa ja võidki ära minna, see on lubatud,» soovitab treener. «Järgmine kord teed rohkem ja rohkem, kuni jõuad kogu tunni lõpuni teha.» Tunnis ei tehta ka ühist pausi, kes soovib, võtab aja maha, joob vett, kuivatab ennast, laseb pulsi alla ja siis jätkab. Kõike 55 minutit kaasa tegema ei pea.

Jarmo sõnul on põhimõtteks see, et pulss oleks kogu aeg veidi üleval ning olenevalt kaasalöömise aktiivsusest ja isiklikust treenitusest võib see kõrgeks tõusta. Tema on endal pulsi kiiruseks mõõtnud 185 lööki, kui ta ise terve tunni kaasa tegi. Muidu aga on pulss tavalisel treenijal 150-160, olenevalt sellest, kui aktiivselt ta jaksab kaasa teha.

Rutiini peletamiseks vahetab treener kava iga kolme kuu tagant. Märtsi lõpus tuleb uus kava, kus on muudetud muusikat, harjutusi, kardioliikumist. «Vahetame natuke kõike, et ei oleks sama, üritame kombineerida ja ma valin ka muusikat, et see oleks meeldiv. Rühmatreeningus on muusika oluline, see aitab palju kaasa,» lõpetab Jarmo Kull.

Tagasi üles