Viis elustiilivalikut, mille abil vähk endast eemale hoida

Foto: Vida Press

Kui keha annab mõnest muutusest või valust märku, keerleb paljude peas mõte kõige halvemast – äkki on vähk. Seda hirmu ja riski on võimalik ise vähendada.   

Karm tõde: Eestis diagnoositakse umbes 6000 uut vähijuhtu aastas, kõige enam kopsu-, jämesoole- ja rinnavähki. Vähi tõttu sureb ligikaudu 3500 inimest aastas. Kui inimesed ennast ise ei hävitaks, võiks vähemalt kolmandik neist juhtumeist olemata olla. Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogilise ja mini-invasiivse kirurgia osakonna üldkirurg dr Airi Oeselg selgitab, kuidas ennast sõralise eest hoida.

«Ei tasu raisata aega asjadele, mida me muuta ei saa. Oma eluviisiga võime aga mõjutada vähki haigestumist ja suremust. Mulle tundub, et see on piisavalt mõjuv põhjus pöörata tähelepanu oma toitumisele ja füüsilisele tegevusele,» nendib dr Airi Oeselg. Ta toob välja viis peamist faktorit, mis aitavad vähki eemal hoida. Toime – teaduslikult tõestatud.

1. Hoia tervislikku kehakaalu!

Viimastel aastatel süvendatult ülekaalulisuse kirurgia ja vähikirurgiaga tegelnud Airi Oeselg ütleb, et eriti oluliseks peab ta kehalist aktiivsust ehk hoidumist rasvumisest. «Ülekaalulisuse seos kõrgenenud vererõhuga, suhkruhaigusega, viljatuse ja depressiooniga on ammu teada. Nüüdseks on tõestatud ka, et ülekaalulistel on jämesoolevähki haigestumise risk 25 protsenti suurem  

kui normkaalulistel, ülekaalulistel meestel aga isegi 50 protsenti.» Üha enam satub bariaatrilise ehk ülekaalulisuse kirurgiaga tegeleva arsti vastuvõtule inimesi, kes on teadlikud rasvumise terviseriskidest ega soovi maovähendusoperatsiooni vaid esteetilisel eesmärgil. Statistika näitab, et kaalulangus toob 75 protsendil juhtudest kaasa vererõhu normaliseerumise, 80 protsendil juhtudest diabeedi ja astma kadumise ning kokkuvõttes vähendab suremust 90 protsenti.

Kanada bariaatria-alases uuringus (2008) ja Austraalia 70 000 inimest haaravas metaanalüüsis (2007) leiti, et kaalulangus vähendab teatud tüüpi kasvajate, eriti rinna- ja jämesoolevähki haigestumise riski isegi kuni 80 protsenti. Põhjuseks arvatakse olevat see, et rinna- ja emakavähi suurenenud riski ülekaalulistel tingib menopausis naistel östrogeeni liigne sisaldus veres, östrogeeni aga toodab rasvkude (eriti keha keskosas). Liigne rasvkude käitub kui eraldi organism, mis toodab ka insuliini-sarnaseid kasvufaktoreid, mis põhjustavad insuliiniresistentsust. Samuti on ülekaalulistel täheldatud krooniliselt suurenenud põletikufaktorite taset veres, mis soodustab jämesoolekasvajate teket. Just naiste puhul on välja toodud kaalulanguse positiivne mõju kasvajaliste haiguste vallas ning on tõdetud, et risk langeb isegi madalamale kui tavapopulatsioonis,» selgitab dr Oeselg.

2. Ära suitseta! 

Tubakatoodete seos teatud kasvajaliste haigustega on ammu tõestatud ja välja toodud ka suitsupakkidel. «80 protsenti suu-, neelu- ja kõrivähijuhtudest on meestel seotud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega. Kusjuures suurem risk on filtrita sigarettide, piibu ja huuletubaka tarvitajatel,» tõdeb Oeselg.

Enamik kopsuvähijuhtudest on seotud aktiivse suitsetamisega (80 protsenti naistel ja 90 protsenti meestel). Eestis on kopsuvähk ka kõige enam surmasid põhjustav kasvaja. «Ka passiivsel suitsetajal on neljandiku võrra suurem risk haigestuda kopsuvähki,» toonitab dr Oeselg.

3. Loobu alkoholist! 

«Loomadel tehtud katsed on näidanud, et alkoholi kantserogeenne toime tekib geneetilist materjali (DNA) kahjustades. Kuid suurenenud risk alkoholi liigtarvitajatel haigestuda suu-, keele-, neelu- ja söögitoruvähki tõestab, et ei tohi alahinnata ka alkoholi otsest kudesid kahjustavat toimet seedekulgla läbimisel,» ütleb dr Oeselg.

Riski peetakse väiksemaks neil naistel, kes tarvitavad ühe joogi päevas (nt klaas veini, üks õlu, üks siider ) ja neil meestel, kes tarbivad kaks jooki päevas. «Meie kultuuris aga on kahjuks iseloomulik suure alkoholikoguse tarvitamine korraga,» kurvastab dr Oeselg.

4. Toitu nutikalt! 

Mida peaks sööma, et ennetada vähki haigestumist? See ei ole veel täpselt teada, tõdeb dr Oeselg. «Mida me aga teame, on see, et mõningad toiduained kas suurendavad või vähendavad vähiriski. Taimne toit, nagu juur-, puu- ja teraviljad ning pähklid aitavad tänu antioksüdantidele vähki ennetada. Mida värvilisem toit taldrikul välja näeb, seda kasulikum. Looduslikud värvid mõistagi!

Pidev kõhukinnisus suurendab samuti vähiriski. Kiudainerikas menüü, mis soodustab seedetegevust, viib ka potentsiaalselt kantserogeensed ained soolestikust välja enne, kui need kahju teevad.

Uuringud näitavad, et taimetoitlastel on 50 protsenti väiksem risk haigestuda vähktõvesse. See ei tähenda, et kõik peaksid kohe taimetoitlasteks hakkama, kuid oma lihamenüüd võiks siiski targalt valida. Lihast teevad riskiallika rasvad, just trans- ja küllastunud rasvad. Liha kõrbemisel (nt praadimisel ja friteerimisel) tekivad kantserogeensed ühendid. Eriti kahjulikuks loetakse punase liha liigtarvitamist ning on leitud, et sellega liialdajatel on kolmandiku võrra suurem risk haigestuda jämesoolevähki. Eri allikate andmetel soovitatakse punase liha tarvitamist vähendada kuni 70 grammini päevas või kahe korrani nädalas. Soovituslik on, et 10–15 protsenti toidukaloritest tuleb lihast, eriti lahjemast valikust – kalast, kanast, kalkunist.

Vähiriski vähendavad rasvad, mida saadakse taimedest ning mis on toatemperatuuril vedelad, näiteks oliiviõli, head on pähklid ja avokaado. Kaitsev toime on oomega-3-rasvhapetel, mis võitlevad põletikuga (üks vähi teket põhjustav tegur!) ja mida leidub ohtrasti näiteks lõhes ja tuunikalas.

5. Kontrolli ennast regulaarselt! 

Eestis toimivad praegu rinna- ja emakakaelavähi skriiningprogrammid. Euroopa juhendite järgi peaks mammograafiat tegema alates 40. eluaastast ning emakakaelavähi välistamiseks PAP-testi 21. eluaastast. Kuna teadaolevalt esineb 90 protsenti jämesoolevähkidest üle 50aastastel, soovitatakse teha korra aastas peitvere või koloskoopiline uuring (jämesoole uurimine sondiga). Eesnäärmevähi skriinimine peaks algama samuti alates 50. eluaastast, kui tuleks veres määrata PSA-tase. Skriinimisega võiks alustada varem, kui perekonnas on esinenud vähki, mis suurendab ka inimese vähiriski.

Perearsti poole peaks kindlasti pöörduma siis, kui inimene märkab enda juures muutusi (valud, seedetegevuse häired, tahtmatu kaalulangus, veritsus pärasoolest või tupest või vere eritumine uriiniga). Kui näiteks varem on kõht läbi käinud iga päev, kuid nüüd pole viis päeva läbi käinud, tuleks minna arsti juurde. Mõne teise jaoks võib selline intervall olla aga normaalne. Üle 40aastastel soovitab dr Oeselg lasta perearsti juures teha kord aastas tavalist kliinilise vere analüüsi, et välistada aneemia, ning üle 50aastastel tuleks juba määrata spetsiifilisemad vähimarkerid ja teha vaevuste olemasolul uuringud.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!