Treeni suunurgad ülespoole ehk seitse asja, mis teevad õnnelikuks

Foto: Vida Press / Scanpix

Karm kliima ja heitlik saatus on vorminud eestlastest parajad kivinäod, kelle sees toimuvast möllust annab tunnistust vaid püsivalt allapoole nurkadega suu. Kuid neid nurki saad ka ülespoole tõsta!

Mõned aasivad, et pidev vingus olek ongi meie rahvuslik omapära. Meil pole mitte kunagi piisavalt raha, aega ega ilusaid asju. Mine sa tea. Mulle isiklikult pakub suurt rõõmu säärase mentaliteedi ümberlükkamine ning oskus vaadata elu helgemat poolt. Isegi siis, kui sa Monty Pythoni kombel ristil ripud.

1. Pole mõtet põdeda.

«Minu mure, ei ta sure,» on öelnud juba meie esilaulik Juhan Liiv, kuid see ei pea nii olema. Uuringud on näidanud, et muretsemine on meie enda tehtud valik. Enamasti muretsemine probleemi ära ei vii.

Rahapuudus on vahest üks põletavamaid mure ja ärevuse allikaid. Samas on finantsvahendid suhtelised ning oskusliku majandamise korral saab ka piskuga hakkama. Maailma Terviseorganisatsiooni uuring näitas kolm aastat tagasi, et kõrge elatustasemega maades (ja siia kuulub ka Eesti!) on rohkem depressiooni kui vaesemates riikides.

Põhja-Carolina ülikool avaldas tänavu kevadel põhjaliku uuringu, mis näitas, et negatiivne mõtlemine toob ainult halba. Negatiivne mõtlemine toob kaasa hirmu, mis on äärmiselt tugev emotsioon ja jätab varju kõik teised. See on nagu kohtumine kurja koeraga – sa jooksed ummisjalu pakku, teadmata, kus abi on, ega taipa, et maas on toigas, millega koer minema ajada, või kõrval puu, mille otsas varju saada.

Kuid...

Kes aga oskab hirmu ära tunda, võib üritada seda enda kasuks tööle panna, usuvad Berkeley ülikooli teadurid Californias. Nemad avastasid, et väikest negatiivset stressi saab enda kasuks rakendada. Näiteks kui närveerid enne olulist ettekannet või esmaspäevahommikust koosolekut. 

Tegelikult mõjub mõõdukas negatiivne stress meile samamoodi kui positiivne – keha ergastub. Kuid hirm sunnib keha võtma kaitsepositsiooni, verre eritub stressihormooni kortisooli ja veresooned ahenevad, tekitades sellega uimasust ja hingamisprobleeme. Kui mõõduka negatiivse rünnaku korral mitte tõmbuda kaitsesse, vaid end avada sellele, hingata tugevalt sisse-välja ja lubada endale asuda võitlusesse, võib negatiivne emotsioon hoopis kasu tuua.  

Harwardi ülikoolis läbi viidud katse näitas, et kui tudengitele sisendati, et negatiivne stress on tegelikult neile hea ja kasulik, sest mobiliseerib jõuvarud, oli nende tulemus pingeolukordades märksa parem kui teistel. Me saame halva asja talutavaks mõelda ja nii sellega hakkama saada.

Kuid see ei tööta pideva halva stressi korral, näiteks kui sul on püsivalt ebameeldiv töö või kiivas suhe. Sellisel juhul võib pidev võitlusvalmidus ja kõrge kortisoolitase sinu aju kahjustada, hoiatavad Berkeley ülikooli teadlased.

2. Mida su halb tuju sulle ütleb?

Paljud hingeterapeudid alustavad nõustamisseanssi küsimusega: «Aga mida sa sisimas arvad? Kuidas see sind ennast tundma paneb?»

Võid ju arvata, et neist sisekaemustest on kõrini, kuid siin on võti. Miks see asi sind nii ärritab, mis on selle varjatud põhjus? On see alaväärsuskompleks, kui tunned ängi, kui tuba ei jõua koristada ning sa pole seetõttu hea partner ega lapsevanem, või et tööl vaadati jälle viltu? Kui vähegi võimalik, kaota see põhjus. Koristamise eest medaleid ei anta, korras suhe ei põhine ülestehtud voodil ning kolleegi tõsise ilme taga on sama küsimus, mis sinulgi: mis küll tema (s.o sina) minust arvab.

Negatiivsete sundmõtete (ah, ma pole liiga hea, ta nagunii vihkab mind) karjatamine on esimene samm parema enesetunde poole, sest enamasti pole neil tõsisemat alust.

Räägi endaga või sõbrannaga oma muredest, kuid hoidu negatiivsusest. Küsi endalt pidevalt: mida ma saan teha, et asjad oleksid teisti?

Kuidas aga nõiaahelat murda, kui ikka kisub negatiivseks? Halba tuju aitab mõista ja peletada rutiini murdmine. Reserveeri endale veidi aega, et kas või magada. Väsimus on nüüdisaja suurimaid probleeme, sest elu muutub järjest nõudlikumaks ning vaimse pinge kasvades suureneb ka väsimus. Ja selle vastu aitab vana hea:

3. Mine õue!

Hinga värsket õhku, kas või mõned minutid päevas. Isegi vihmase ja lörtsise ilmaga on kasulik õues pikem tiir teha, kui riietad end korralikult (ei, see müts ei tee sind koledaks, kummikud samuti).

Kui juba õues oled, suundu parki või veel parem – metsa. Kolm aastat tagasi avaldatud Jaapani uuring näitas, et metsik loodus vähendab suuresti stressihormooni kortisooli taset ning aeglustab pulssi. Metsaga sama efekti annab teadlaste sõnul ka veekogu juures viibimine või potilillede ja akvaariumi soetamine.

Hästi aitab mis tahes sportlik tegevus, isegi kui see on vaid pikem jalutuskäik kodulähedasse parki.

4. Muusikat, palun!

Kui meeleolu nõuab metalli ja ängi, ära keela seda, kuid vaid seni, kuni see tekitab sinus hea tunde. Helide rõhuvaks muutumisel vaheta plaati. Võta järgmiseks selline helikandja, millel on sinu jaoks energiat kasvatavad rahulikud lood. Näiteks bossanoova.

Muusika mõju kohta on tehtud palju uuringuid. Neist ühes leiti, et kõigest 10 minuti klassikalise muusika kuulamine rahustab inimese kenasti maha. Teised uurijad tõdesid, et sama rahustava tulemuse annab ka new age’i, paaniflöödi- või Iiri muusika.

Igaühel on oma lemmikmuusika ja sina ise tead, kuidas see sulle mõjub. Aastaid tagasi oli mul näiteks üks kassett, millega tööle sõitsin, et trammikoledusi endast välja lükata.

5. Loo head!

Eesti depressiivne vanarahvas ütleb, et ükski heategu ei jää karistuseta, kuid tegelikult on asjad vastupidi. Väike annus isetust annab palju tagasi. Kui me kõik teeme midagi head – pakume kas või ühissõidukis memmekesele istet – teeb varem või hiljem keegi teine meile midagi head tagasi. Stanfordi ülikoolis korraldati katse ja selgus, et see tudengite rühm, kes nädala jooksul tegi teadlikult väikesi isetuid tegusid, oli teistest märksa rõõmsam ja tervem.

Ameerikast alguse saanud liikumine «Anna edasi» (Pay It Forward, neist on ka film) sai ainest USA riikluse alustala Benjamin Franklini kirjast sõbrale, kus ta ütleb: «Ära maksa mulle laenu tagasi, anna see mõnele heale mehele, kes seda sama hädasti vajab.»

Liikumine on praeguseks kasvanud laenamisest nn heade tegude karmapangaks, kus iga hea teo allikas annab liitudes lubaduse teha kolm isetut heategu. Kuid ettevaatust, Stanfordi teadlased leidsid ka, et heateod peavad olema erinevad, muidu tuleb peatselt kiusama tülpimus.

Mis oleks see pisike hea? Tee kolleegidele kooki tööle kaasa. Helista vanatädile. Lase järjekorras nutva lapsega noor ema enda ette. Anneta Toidupanka. Vii vanad lapseriided Uuskasutuskeskusesse. Iga väike asi loeb palju.

6. Tee midagi teisiti!

Igavus ja tülpimus on sügismasenduse ajal suured vaenlased. Tee midagi teistmoodi, isegi kui see tühine näib. Lase endale lõigata uus soeng, osta sekkarist uus põnev kleit. Vaheldus annab elule särtsu. Kui patsi just maha pügada ei taha, katseta mõnd toredat retsepti. Toiduga saab muuseas halba tuju kenasti parandada.

Näiteks selle arrabiata kastmega pasta juurde, mis lisab särtsu seedimisse, varustab keha vajalike antioksüdantidega ning aitab immuunsusel tõbesid peletada.

Prae pannil kaks hakitud sibulat kuldseks, lisa pakk purustatud tomateid (või tükelda ise umbes pool kilo tomateid, mida viletsamad, seda parem), pool teelusikatäit tšillihelbeid (võib ka vähem), natuke soola ja suhkrut.

Lase umbes 10 minutit podiseda. Enne tulelt võtmist lisa üks või kaks purustatud küüslauguküünt, olenevalt isiklikust maitsest. Ära enam keeda, sega läbi ning söö keedetud pasta ja riivitud kõva juustuga.

7. Haara kontroll enda kätte!

Oma elu eest vastutad ainult sina ise. Ära kuula negatiivsusest tilkuvaid kaaskondlasi – nad tahaks, et ka sinul sama halb tuju oleks. Masendus levib nagu viirushaigus inimkontakti kaudu. Ega elu sellest paremaks ei lähe, et tema üle kurta.

Isegi kõigest pool tundi vingatsi seltskonnas mõjutab seda osa ajust, mis langetab otsuseid, leiti raamatus «Three Simple Steps: A Map to Success in Business and Life» avaldatud uuringus. Paraku ei taha enamik kurtjaid lahendust oma probleemile, vaid lihtsalt ärakuulamist, nenditakse seal.

Mida siis teha? Esmalt hoia distantsi: kurtja on nagu suitsetaja, tema ümbrus on mürgine. Teiseks küsi otse: kas kurtja on ise midagi teinud oma mure lahendamiseks. Kui need võtted ei aita, aseta meelde kujuteldav blokk tema jutust nõrguva musta masenduse ja mürgi vastu. Hoia end positiivsena, kujutledes enda ümber mõnd oma lemmikkohta. Näiteks raba varahommikul või mereranda päikeseloojangul.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!