Riina uurib vastunäidustuste kohta ja kuuleb Tuulilt, et Aerial jooga rasedatele ei sobi, neile peaks selleks olema eraldi tund, kus nad saaksid lihtsalt linas pikutada, sest seal saab peaaegu et kõhuli olla. Harjutusi tehes aga võib lina tihti kõhtu või selga suruma hakata ja seda siiski teha ei tohiks. «Kui kellelgi on kõrge või madal vererõhk, siis see jooga keelatud küll pole, lihtsalt peab valvel olema, pole vaja endale probleeme tekitada. Kui inimesel on suhkruhaigus, siis pole see tund talle ka hea, sest lina on palju aega ümber keha ja käte ja see soonib. Palju sõltub treenitava soovidest — võib aega veeta nii, et pikutadki, aga võib ka nii, et higi on otsa ees,» seletab treener. Palju sõltub ka ruumi temperatuurist, sest talvel on sooja saamiseks rohkem pingutada vaja, mõni saab enda kiiremini soojaks, palju oleneb siin treenitusest.
Joogatund on võimalus ennast mõne sentimeetri võrra pikemaks venitada, kuna ollakse pea alaspidi. «Kõige raskem kohas kehas on alakeha,» selgitab Tuuli. «Siin me venitame rippudes selgroolülid üksteisest kaugemale. Tundi alustades pole kellelgi pea vastu maad, aga lõppedes võib vaadata, et ongi juba peaaegu maadligi. Me saame pikemaks just sellega, et oleme teistpidi ja lõdvestume, sellega saame pikkust juurde.»
Treeneri sõnul on selline venitav ja lõdvestav jooga hea just kontoritöötajatele, kes on istuva eluviisiga. Akrobaatikakalduvustega trennist pole keegi veel kiiresti jalga lasknud, kuid kui olemine kehvaks kisub, aitab selle vastu kiire põrandale põlvili heitmine. «Mõnel on nii valus, et ta ütlebki, et ei taha rohkem teha. Valu ongi mõnele takistuseks saanud, sest valulävi on erinevatel inimestel erinev. Lina peab ju kehal kusagile toetuma. Kui inimesel on valus, siis on ka lõdvestumine küsitav, sest siis ei suuda ennast ka lõdvaks lasta. Kõik vajab harjumist ja lõpuks oledki lina vastupanuga harjunud. Iga liigutamine teeb head, ka Aerial jooga, mis on algul valus, siis ilus.»