Mõned eelistavad ranget rutiini, teised jällegi vaheldust. See väljendub ka toidueelistustes, mis tähendab, et nii mõnigi sööb igal hommikul samasuguseid hommikusöögihelbeid ning töölõunaks tellib kohvikus täpselt sama toitu. Nii võib tekkida mure, kas igav toidulaud võib hakata tervisele.
Kas iga päev samade toitude söömine on ebatervislik?
Kiire elutempoga kaalulangetajatele soovitatakse nädalavahetusel toit valmis teha ning see ühtlaste portsjonitena külmikusse valmis panna. Seda meetodit eelistavad hea meelega need, kel on kindel maitse ja kes ei ole köögis väga osavad. Rutiinne toitumisplaan on kindla peale minek ja pakub ka omamoodi turvatunnet, kirjutab Greatist.
Kui su toidulaud koosneb paljuski puuviljadest ja aedviljadest, võid olla kindel, et saad kätte piisavalt toitaineid ja antioksüdante, mis toetavad immuunsust. Rutiinne toitumisplaan on pingevaba, sest sa ei pea iga päev mõtlema, mida nüüd jälle süüa teha. Pealegi, kui toit on valmis, aitab see vältida juhuslikke suupisteid ja maiustustega patustamist, sest tänu kindlatele toidukordadele ei teki suurt nälga ja söömasööste.
Doktor Tammy Lakatos Shames lisab, et selline toitumine võib olla soodne pinnas ka teiste tervislike harjumuste tekkimiseks. «Selleks, et süüa tervislikku toitu, tuleb end vaimselt ette valmistada ning selleks kulub aega,» viitab ta probleemile, mille peale ise ei tuleks. Alles jäänud aega võib kasutada näiteks trenniks või mediteerimiseks.
Struktureeritud toitumisplaani kasuks räägib ka 2015. aasta oktoobris avaldatud uuring, millega leiti, et mitmekesisem dieet on seotud laiema vööümbermõõduga. Uuringu autorite selgitusel võib leitud seose põhjuseks olla see, et suurema valikuvabaduse puhul süüakse rohkem ka ebatervislikke toitusid, mis annavad enam kaloreid.
Rutiinse toitumise kasust ei saa rääkida siis, kui su menüü koosneb peamiselt friikartulitest või makaronidest. Aeg-ajalt võib süüa ka mitte kõige tervislikumaid toitusid, et motivatsioon toitumisplaaniga jätkata ei hääbuks ja üldine tervislik hoiak säiliks. Nn patutoit sõltub aga suuresti sellest, mis plaanid sul on ja mida sa üldsegi patustamiseks pead. Loobu sellest, kui tead, et hakkad ühe isukama suutäie järel endale üha rohkem suutäisi lubama või et sooviksid siis üht patustamist iga päev.
Ühekülgse toitumise puhul peab siiski arvestama mõne ohuga. Süües iga päev ühtesid ja samasid toitusid, saad vaid samu toitaineid ja jääd teistest ilma - seda ka siis, kui su toitumisplaan on üldiselt tervislik ja hästi tasakaalustatud. Näiteks kui sa ei söö üldse jogurteid, täisteravilju või mett, ei pruugi sa kätte saada piisavalt probiootikume ja prebiootikume, mille tagajärjel võivad soolestiku bakterid kaotada tasakaalu. See võib omakorda mõjutada immuunsust ja meeleolu.
Lisaks võid ainult samu vilju süües kokku puutuda pidevalt samade pestitsiididega (ka mahetoitu süües), mille tõttu võib tekkida mingi vilja suhtes toidutundlikkus.
Viimaks tuleb arvestada ka toidulaua monotoonsusega, mis tüütab ruttu ära. Igavad söögid võivad aga utsitada maitseelamusi kuskilt mujalt otsima, mis võib jällegi avalduda kerkivas kaalunumbris. Viimased uuringud on pealegi näidanud, et mitmekülgne tervislike toitude tarbimine aitab vähendada metaboolse sündroomi riski.
Kumb siis jääb?
Kui sööd tervislikke toitusid, siis ei juhtu sinuga midagi hullu, kui sa sööd reedel täpselt sama toitu, mis esmaspäeval. Võimalusel võiksid siiski süüa eri värvi köögivilju, kuid kui sul on oma kindel lemmik, võid seda rahumeeli süüa ka iga päev.
Vaheldust pakub juba see, kui vahetad salatis rohelist või pigistad sellele sidruni asemel peale laimi. Menüü ühekülgsusest olulisem on see, et see toit, mis sa sööd, oleks toitainerikas ja ei kahjustaks sinu tervist nii nagu näiteks pidev friikartulite söömine ummistab artereid.
Luba endale vahel külluslikke maitseid, aga pea hoolsalt silmas, millal saab sellest naudingust uus normaalsus. Kui tunned, et jõudu enam ei ole, enesetunne on kehv ja kaal hakkab tõusma, on selle põhjuseks suure tõenäosusega tühjad kalorid, mida võiksid oma toitumises piirata.