Miinuskraadid ei ole põhjus, miks vältida õues trenni tegemist. Külma ilmaga sportimine on täiesti ohutu, kui võtta arvesse mõnd ettevaatusabinõu.
Kas külmas treenimine on ohutu?
Füüsilise koormuse ajal toodab keha soojust, mistõttu hakkab palju palavam kui tavaliselt. Uuringud näitavad, et hoolimata välitemperatuurist näeb keha selle nimel vaeva, et säilitada oma normaalset keskmist kehatemperatuuri, kirjutab Greatist. Kuigi aknast välja vaadates võib tekkida soov teki alla pugeda, siis tegelikult saab kere mõnusasti soojaks ka trenni tehes. Isegi õues!
Külmas treenimine on ohutu pea kõigile, kusjuures ei saa öelda, et see teatud külmakraadide juures muutuks, kui riietus on õige ja järgitakse teatud reegleid. Ohutud külma ilma treeningud on näiteks jooksmine, jalgpall, hoki, uisutamine ja suusatamine, sest neid tehes püsib kehatemperatuur stabiilsena. Erimeetmeid tuleb järgida vaid neil, kes on sunnitud pikka aega ühe koha peal olema (näiteks kalastajad ja jahtijad).
Väga madala temperatuuriga ei tasu väljas trenni teha neil, kel on probleeme südametervisega ja kel on halb vereringe. Viimase tunneb ära selle järgi, kui jalad ja käed on ülejäänud kehast tihti külmemad. Sel juhul tuleks enne õue tormamist konsulteerida oma arstiga.
Talvel õues olles võib nina tihti märjaks minna. See on tegelikult väga hea märk, sest näitab, et kohe läheb soojemaks. Nina niisutab sisse hingatavat külma õhku ning sellest üle jäänud vedelik tuleb sõõrmetest välja ja ajab nuuskama. Mis muud, kui taskurätid kaasa.
Teine ebameeldiv kõrvalnähtus talvisel treeningul on surve kopsudele. Pole karta, et külm õhk hingamisteed ära jäätaks, kuid siiski on mõistlik näo ees hoida salli, mis soojendaks sissehingatavat õhku. Külma ja kuiva õhu hingamine trenni ajal võib olla vaid ohtlik astmaatikutele, sest võib esile kustuda astmahoo.
Soovitusi
Riietu kihiliselt. Esimene kiht peaks olema sünteetilisest materjalist, et hoida higi eemal. Teine kiht peaks olemas paksem fliis või vill, et hoida külma eest. Kolmas kiht võiks omakorda olla hingavast veekindlast materjalist, et kaitsta tuule ja lörtsi eest. Väldi kindlasti puuvilla, mis märjaks saades laseb külma ligi. Lisaks võiks võiks olla mask või sall näe ees, mis soojendab õhku enne kopsudesse jõudmist.
Kata pea, käed ja varbad. Verevarustus keskendub keha keskosale ja jäsemetel on suurem oht maha jahtuda. Kanna kindlasti sooje kindaid ja jalga pane lisaks tavalistele veel villased sokid. Jäta meelde, et suur osa kehasoojusest läheb kaotsi pea kaudu - kanna kindlasti mütsi!
Väldi vihma ja tuult. Märjaks saades on kehal väga raske oma temperatuuri hoida. Vesi vähendab kehasoojust 25 korda kiiremini kui õhk. Ohtlik tüütus on ka väga tugev tuul, sest see surub õhu ja niiskuse läbi riiete, mis lõhub kihtidega keha ümber kogutud sooja.
Ära riietu liiga paksult. Kuna liikuma hakates läheb keha soojaks, siis alguses peabki veidi külm olema. Väga intensiivselt trenni tehes võib üleriietumine põhjustada liigset higistamist, mis omakorda tähendab, et keha läheb märjaks. Niiske nahk kaotab aga jällegi kiiremini kehasoojust, mis suurendab alajahtumise riski.
Tunne ohumärke. Külmakahjustuse esimene märk on tuimus, millele järgneb surin või põletustunne. Alajahtumise ohumärkideks on värisemine ja segadus/peataolek.
Korraliku riietusega saab külmaga seotud vigastusi edukalt vältida ja talvest tõeliselt rõõmu tunda. Kui aga tundub, et õues on nii külm, et iga sekund väljas muutub talumatuks, pole ka ühtki põhjust, miks peaks end sundima just õues trenni tegema.